Laupäeval on hõimupäeva puhul ja pühapäeval kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste puhul Eestis lipupäev, mil riigilipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.
Hõimupäevaga teadvustatakse eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre ning väärtustatakse ühist ajaloo- ja kultuuripärandit.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised annavad võimaluse inimestel otsustada, mis suunas areneb kohalik elu järgmisel neljal aastal.
Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.
Eesti lipud heisatakse ka 3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, 2. veebruaril Tartu rahulepingu aastapäeval, 24. veebruaril iseseisvuspäeval, Euroopa päeva puhul 9. mail, mai teisel pühapäeval emadepäeval ja 4. juunil Eesti lipu päeval. 14. juunil üleriigilisel leinapäeval heisatakse lipp leinalipuna. Lipupäevana tähistatakse ka võidupüha 23. juunil, jaanipäeva 24. juunil, taasiseseisvumispäeva 20. augustil, teadmistepäeva 1. septembril, hõimupäeva oktoobri kolmandal laupäeval ning isadepäeva novembri teisel pühapäeval.
Samuti heisatakse Eesti lipp riigikogu, kohalike volikogude ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.