EESTI UUDISED BNS

Uued aktsiisikaupade sissetoomisreeglid on lühendanud piirijärjekordi

Sõiduautode ootejärjekord Luhamaa piiripunktis.    Foto: INNO TÄHISMAAUued aktsiisikauba sissetoomise reeglid on esimestel päevadel vähendanud piirijärjekordi, eriti Narva jalakäijate terminalis.

Detsembri algusest jõustusid aktsiisikauba sissetoomist täpsustanud seadusemuudatused, mille kohaselt saab ühes kalendrikuus Euroopa Liidu (EL) välistest riikidest tuua Eestisse aktsiisivabalt alkoholi ja kütust esimesel saabumisel ning tubakatooteid esimesel ja teisel saabumisel.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja teatas BNS-ile, et seadusemuudatuste järel on järjekorrad piiripunktides vähemalt esimestel päevadel lühenenud, eriti märgatav on see Narva jalakäijate terminalis.

"Narva maantee piiripunktis pole nii rahulikke päevi väga ammu olnud – kui tavaliselt on päevas piiriületajaid mõlemas suunas kokku 10 000 kuni 11 000, siis näiteks esmaspäeval oli neid vaid 5333 ja eile 5384. Sõiduautode ooteaeg on üle pika aja olnud mitu päeva järjest alla ühe tunni," sõnas ameti tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu.

Koidu lisas, et kuni uute nõuete täitmine on tagatud ja sigaretivedu Jaanilinnast on lõppenud, rakendatakse Narva piiripunktis intensiivsemat kontrolli, mille üheks eesmärgiks on teavitamine uutest reeglitest.

"Selleks on meil praegu väljas ka tavapärasest rohkem inimesi, eesmärgiks tagada sujuv tollikontroll, tõhusate kontrollidega jätkame kindlasti ka edaspidi. Koostöös politsei- ja piirivalveametiga saame korduvpiiriületajad tuvastada vähem kui minutiga. Piiriületajad on igatahes muudatustest teadlikud ja suhtuvad suurendatud kontrolli rahulikult, sest piiriületus on kiire," ütles Koidu.

Pühapäevast jõustusid alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, mille kohaselt saab aktsiisivabalt EL-i välistest riikidest Eestisse tuua alkoholi ja kütust esimesel saabumisel ning tubakatooteid esimesel ja teisel saabumisel kalendrikuus. Ülejäänud Eestisse saabumistel samas kalendrikuus tuleb reisijal temaga kaasas olev aktsiisikaup tollis deklareerida ning tasuda maksud.

Ilmateenistus annab lootust valgeteks jõuludeks

Võrumaa TeatajaDetsembri keskmine õhutemperatuur tuleb normist kõrgem, samas annab ilmateenistus lootust, et jõulud tulevad siiski lumised.

Atlandilt jätkub tsüklonite kiire liikumine üle Skandinaavia itta. Need mööduvad Eestist kord põhja, kord lõuna poolt, vahete-vahel suunduvad otse üle Eesti. Seega sajab nii lund lörtsi kui ka vihma. Korduvalt tekib lühiajaline lumikate, mis jälle sulab.

Kui detsembri keskmine õhutemperatuur jääb  paljude aastate statistika järgi vahemikku -4,6 kraadi kuni + 0,3 kraadi, siis tänavune detsember toob prognoosi järgi kõrgema temperatuuri.

Kuu teisel poolel võib tekkida püsiv lumikate, eelkõige just Eesti sisealadel. Olulist, kuid tõenäoliselt lühiajalist, ilma külmenemist on oodata kuu lõpu poole, jõulupühade paiku. Sademeid on normi piires, milleks on 37-66 millimeetrit. Sajab ühtlaselt kuu vältel, vaid pärast 10. detsembrit võib kõrgrõhkkond tugevneda ja nelja-viie päevane kuivem periood kujuneda.

Süpnoptilise olukorra muutumisel prognoosi täpsustatakse, lisab ilmateenistus.

Inara Luigas ja Rainer Vakra liitusid SDE-ga

Pildil on Inara Luigas kõnelemas möödunud aasta novembris toimunud meeleavaldusel Võru linnas seoses probleemidega piiriületusel. Foto: INNO TÄHISMAARiigikogu liikmed Inara Luigas ja Rainer Vakra astusid Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda (SDE), seni kuulusid mõlemad Keskerakonnast lahkunud poliitikud parlamendis Demokraatide ühendusse..

SDE teatel kiitis erakonna juhatus esmaspäeva õhtul heaks Luigase ja Vakra avaldused erakonnaga liitumiseks.

Inara Luigas astus Keskerakonda 1997. aastal. Alates 2006. aastast on ta riigikogu liige. Enne seda oli Luigas tosin aastat Mikitamäe vallavanem

Vakra astus Keskerakonda 2005. aastal. Aastatel 2005-2011 oli ta Tallinna Nõmme linnaosa vanem.

Vakra ja Luigas lahkusid riigikogu Keskerakonna fraktsioonist 2012. aasta 9. aprillil koos Deniss Boroditši ja Lembit Kaljuveega.  Koos praeguseks reformierakonda astunud Kalle Laanetiga moodustasid nad riigikogus Demokraatide ühenduse.

Maxima Eesti avas Võru kaupluse plaanipäraselt

Võrumaa TeatajaMaxima Võru kaupluses viidi katuse metallkonstruktsiooni liitumissõlme tugevdamistööd plaanikohaselt lõpule esmaspäeva hilisõhtul ja kauplus on teisipäevast taas avatud.

"Liitumissõlme tugevdamistööde teostamise ajal viibis objektil pidevalt ka konstruktsioonile eksperthinnangu andnud Telora-E esindaja, kes kinnitas aktiga tööde kvaliteeti ja igakülgset vastavust nõuetele," teatas Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsioonijuht Ty Lehtmäe pressiteate vahendusel. 

Lehtmäe sõnul avati Võru kauplus teisipäeval klientidele alates kella 8.

Võrumaa Teataja kirjutas, et Riia Maxima varingu põhjuseid analüüsinud ehitusspetsialist avastas Võru Maxima konstruktsioonis sarnase vea.

Riia Maxima kaubanduskeskuse katus varises 21. novembril sisse. Õnnetuses sai surma 54 inimest.

Kulunud suverehvidega auto sõitis kraavi

Fotod: Lõuna prefektuurVõrumaal sai kraavi sõitnud autos vigastada kaassõitja, politsei andmetel olid masinal all kulunud suverehvid.

Võrumaal Meremäe vallas Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Petseri maantee 31. kilomeetril sõitis 45-aastane Galina, kes oli sõiduauto Volkswagen Polo roolis, esmaspäeval kella 19.10 ajal teelt välja kraavi, teatas BNS-ile politsei-ja piirivalveameti pressiesindaja. Auto rullus katusele.Fotod: Lõuna prefektuur

Sõidukis oli lisaks juhile veel kolm inimest, neist sai viga sõidukis paremal taga istunud 41-aastane Kalmer. Kiirabi viis mehe Lõuna-Eesti haiglasse tervisekontrolli.

Tee oli õnnetuspaigal kaetud lahtise lumega. Sõiduautol oli all suverehvid, mille jääkmuster ei vastanud isegi mitte suvisele normile. Pressieisndaja märkis, et sõitjatel olid turvavööd kinni.

Politsei tuletab meelde, et alates 1. detsembrist on sõidukitel kohustuslikud talverehvid. Sõidukiirus tuleb valida ikka ja ainult vastavalt teeoludele ja enesekriitiliselt tuleks hinnata ka oma talviseid sõiduoskusi.

Inspektsioon alustas metallikokkuostjate suhtes kümme väärteomenetlust

Keskkonnainspektsioon alustas novembri lõpus tehtud kontrolli tulemuste põhjal ebaseaduslikult kokku ostetud metallijäätmete pärast Lõuna-Eesti metallikokkuostjate suhtes kümme väärteomenetlust.

Keskkonnainspektsioon ja politsei kontrollisid Lõuna-Eestis tegutsevaid metallikokkuostjaid ning avastasid üheksas kokkuostupunktis rikkumisi, teatas esmaspäeval BNS-ile keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul. Kontrolli tulemuste põhjal alustas inspektsioon kümme väärteomenetlust, ühtlasi võeti kokkuostjatelt ära üle kahe tonni ebaseaduslikult kokku ostetud metallijäätmeid.

Inspektsioon ja politsei kontrollisid ühiselt Tartu-, Jõgeva-, Põlva-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal kokku 21 metalli kokkuostupunkti.

"Kui üldiselt ei olnud kontrollijatel ettevõtetesse pääsemisega probleeme, siis ühe Võru- ja ühe Põlvamaa ettevõtte ruumidesse sisenemiseks tuli võtta kohtunikult läbiotsimise määrus," rääkis Tuul. "Mõlema koha suhtes olid kahtlused, et seal võib olla ebaseaduslikult vastuvõetud metallijäätmeid. Kontrollimisel leitigi ettevõtetest kaablit, mida tohib kokku osta ainult jäätmeseaduses loetletud isikutelt. Samuti leiti akud, mille kokkuostmiseks ettevõtetel luba puudus."

Reidi tulemusena on asitõenditena arvele võetud 1056 kilo alumiinium- ja vaskkaablit, 1020 kilo akusid, lisaks on ühes Tartus asuvas metallikokkuostu punktis mitmesaja kilo vaskkaabli osas dokumentide kontroll veel pooleli.

Ühes Valga kokkuostukohas leiti raudteerööpad ja kaevukaaned, mille osas anti korraldus neid mitte enne realiseerida, kui dokumendid on üle kontrollitud. Väidetavalt olid kõik nõutavad dokumendid olemas, kuid asusid teises maakonnas olevas peakontoris.

Lisaks tuvastati mitmes maakonnas ohtlike jäätmete, see tähendab romusõidukite või nendest eraldatud osade vastuvõtmine ilma vastava jäätmeloata.

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna peainspektor-nõuniku Tarmo Tehva sõnul näitavad kontrolli tulemused, et olenemata sellest, kas on tegemist Lõuna-Eesti maakondade või Harjumaaga, on põhiprobleemid samad: tihtipeale võetakse vastu metallijäätmeid, mille kokkuostuks luba puudub ega pöörata piisavalt tähelepanu, kellelt kaablit või muid kokkuostu piiranguga metallijäätmeid kokku ostetakse.

Jäätmeseaduse järgi saab ebaseadusliku metalli kokkuostu eest määrata füüsilisele isikule trahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ning juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.

2012. aastal leppisid keskkonnainspektsioon ja politsei kokku tegevuskava metallikokkuostu paremaks kontrollimiseks.  Politsei- ja piirivalveameti arendusbüroo juhtivkorrakaitseametnik Varmo Rein ütles, et eelmisel nädalal toimunud kohtumisel tegid ametkonnad koos võrguettevõtjatega kokkuvõtteid aasta jooksul tehtust. Registreeritud metallivarguste arv on aastaga ligikaudu poole võrra vähenenud. 

"Võime kinnitada, et ühine tegutsemine ja võrguettevõtjate endi poolt rakendatud täiendavad abinõud varguste ärahoidmiseks on kandnud vilja. Muidugi on antud varguseliigi puhul olulisteks teguriteks ka kohalik tööhõive ja vanametalli hinnad maailmaturul, mis ilmselt on avaldanud varguste vähenemisele suurimat mõju," märkis ta.

Metalli kokkuost on jätkuvalt inspektsiooni ja politsei kõrgendatud tähelepanu all ning reidid jätkuvad ka uuel aastal.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD