Tööinspektsioon tuletab pühade lähenedes meelde, et ka tööandja korraldatud jõulu- või aastavahetuspeol juhtunud õnnetus võib minna kirja tööõnnetusena, kuigi otseseid tööülesandeid antud hetkel keegi tavapäraselt ei täida.

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-uurija Kalmer Kärblane toob näiteks õnnetuse, mis juhtus ühe ettevõtte suvepäevadel. Osalejatele oli tööandja kulu ja kirjadega korraldatud transport, toitlustamine, erinevad vaba aja veetmise võimalused ja ööbimine. „Ühe mängu läbiviimise ajal kukkus üks suvepäevadel osalenud töötaja ja sai raskelt vigastada. Töötaja jäi pikalt töövõimetuslehele. Mõne nädala pärast andis töötaja tööandjale teada, et viimane võtaks juhtunu arvele tööõnnetusena. Tööandja keeldus ja juhtum jõudis tööinspektsiooni,“ rääkis Kärblane.

Töötaja väitis oma avalduses, et ta tajus suvepäevadel osalemist kohustusena, üritus oli korraldatud motivatsiooniüritusena, et paremini teha oma tööd ja tunda end ühtse meeskonnana. Asjaolude uurimisel selgus aga, et tegemist ei olnud tööajaga, vaid tööajakavast lähtuvalt vaba päevaga, mille eest töötajatele töötasu ei makstud. Lisaks oli suvepäevadel ja seal toimunud mängudes osalemine kõigile töötajatele vabatahtlik, tegemist ei olnud tööandja poolt antud korralduse täitmisega ning töötaja ei allunud mängus osalemise ajal tööandja juhtimisele ja kontrollile.

Kaastöötajate hinnangul oli tegemist lõõgastava suveüritusega, millega töötajapoolseid kohustusi ei kaasnenud. „Seega ei liigitunud antud juhtum ka tööõnnetuse alla,“ võtab tööinspektor juhtunu kokku.

Juhul aga, kui tööandja oleks teinud suvepäevadel osalemise kohustuslikuks, näiteks oleks toimunud tööalane loeng või seminar, oleks omandatud praktilisi kogemusi edasise töö jaoks vms, jõuaks juhtunu juba lähemale tööõnnetuse olemusele. „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitleta tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Eelkõige võibki antud juhul käsitleda juhtunut kui tööandja muudes huvides tegutsemist,“ selgitas Kärblane.

Iseküsimus on õnnetustega, mis leiavad aset siis, kui ürituse ametlik osa on lõppenud ja algab vaba aeg. Üldjuhul on ka see aeg sisustatud erinevate tegevustega, sealhulgas mängudega. "Nüüd siis tulevadki need piiripealsed juhtumid, kus üks-ühest seisukohta on raske võtta. Tööandjal on töötajate tegevust raske ja sisuliselt ka võimatu kontrollida. Kui töötaja osaleb mängus vabatahtlikult, pole probleemi, tööandja ei sundinud teda seda tegema. Aga samas kui ettevõttes on näiteks neli osakonnajuhatajat ja nad on kohustatud omavahel võistlema, on vabatahtlik osavõtt küsitav ja toimunu võib liigitada tööõnnetuse alla," arutles Kärblane.

Ta tõdes, et alati pole tööõnnetuse toimumine üheselt mõistetav ja on erinevalt tõlgendatav.

2009. aastal Eestis registreeritud Leedu jaekontserni Vilniaus Prekyba kahe valdusfirma suuromanikud jätkavad hoogsalt raha siia toomist.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli Baltimaade rikkaimale ärimehele, leedukas Nerijus Numaviciusele kuuluvate Eesti firmade omakapital paisunud juba 143 miljoni euroni. Ainuüksi 2012. aastal liikus läbi seotud tehingute kasumina Eesti firmadesse 45,5 miljoni eurot, kijutab Äripäev.

2009. aastal asutasid Maxima jaeketi omanikud Eestis kaks ettevõtet, Genira Group Holdingsi ja Klarus Group Holdingsi, mis võtsid üle samanimelised Leedu firmad ja alustasid tegevust Eesti kaudu. 2010. aasta keskel maksti aktsiakapitalina mõlemasse Eestis registreeritud firmasse sisse 1,28 miljardit krooni ehk ligi 82 miljonit eurot.

Pärast seda on mõlemad valdusfirmad toonud kasumina Eestisse kokku juba üle 60 miljoni euro, sellest eelmisel aastal 45,5 miljonit eurot.

Vilniaus Prekyba maksuspetsialistist taustaga juht Diana Dominiene ütles 2011. aastal Äripäevale, et valdusfirmade toomise taga Eestisse oli see, et jaekaubandusketi omanikud soovivad siin oma äride maksuriske hajutada. Teine samaks otstarbeks valitud riik on Holland. "Eesmärk on hajutada investeerimisriski maades, mis pole maksutingimuste poolest Leedust kehvemad, ent pakuvad paremat stabiilsust," ütles Dominiene toona.

Ärileht on seevastu spekuleerinud, et Eestisse kolimise taga võisid olla ka Vilniaus Prekyba aktsionäride omavahelised vastuolud. Vaidluste tulemusena on suurkontserni omanike arv viimaste aastatega langenud kümnelt seitsmele.

Vilniaus Prekyba suuromanik on Baltimaade rikkaim ärimees Nerijus Numavicius, kelle varanduseks hinnatakse umbes 1 miljard eurot.

Vilniaus Prekyba tuntuim kaubamärk jaekett Maxima laienes Eestis väga kiirelt aastatel 2005–2008, mil Maxima Eesti ostis poeketi rajamiseks kokku 110 miljoni euro eest kinnistuid.

Statoili tanklate hinnavõrdlusest Baltimaade pealinnades reede keskpäeva seisuga selgub, et bensiinihinnad olid madalaimad Eestis ja diislihind Leedus.

Lisaks maailmaturu hindadele on oluline kütusehinna komponent aktsiis. Aasta alguse seisuga moodustab Eestis aktsiis mootoribensiini liitrihinnast 0,423 eurot, Lätis 0,41 eurot ning Leedus 0,434 eurot. Diislikütuse liitrihinnast moodustab aktsiis Eestis 0,393 eurot, Lätis 0,33 eurot ning Leedus 0,33 eurot.

Järgnevad mootorikütuste hinnad Vilniuse, Riia ja Tallinna tanklates reedel eurodes:

Põhjamaade tarbijaombudsmanid ja Balti riikide tarbijakaitseametite juhid jõudsid hiljuti Tallinnas toimunud korralisel seminar-kohtumisel järeldusele, et tuleb oluliselt tõhustada kiirlaenusektori regulatiivset piiriülest koostööd.

Kohtumisel tõdeti, et kiirlaenufirmad on turuolukorrast ja seadusandluse muutustest tulenevalt oma tegevuse ümberkorraldamisel paindlikud ja äärmiselt leidlikud. Ühes riigis kehtestatud piirangud tingivad sageli operatiivselt ettevõtte tegevuse ümbersuunamise mõnda teise riiki, kus regulatsioon seab sektori tegevusele vähem nõudeid, teatas amet.

Muu hulgas kasutavad kiirlaenufirmad ilma eriti vastutustundliku laenamise põhimõttesse süvenemata küsitava väärtusega skeeme, nišše reeglitest möödahiilimiseks või nende kitsaskohtade ärakasutamiseks. Kindlasti ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et selles sektoris ei anna tarbijad sageli endale oma tegelikest võimalustest aru, mistõttu on nad kergemini haavatavad.

Eelnevast tulenevalt võib sektor tervikuna majandusnäitajatelt üsna hea välja näha, kui jätta kõrvale suur halbade laenude osakaal. Viimane pole aga ettevõtete probleem, vaid koorem riigi sotsiaal- ja maksusüsteemile. Olukorra parandamiseks ei pruugi piisata vaid ühe või teise riigi regulatsiooni karmistamisest, vaid kohtumisel osalenute hinnangul on selleks vaja ka reegleid rahvusvaheliselt ühtlustada ja teha piiriülest koostööd.

Lisaks keskenduti kohtumisel mobiilsete maksete turvalisuse ja tarbija õigustega seonduvale. Ombudsmanid ja tarbijakaitseametite juhid tõdesid, et arenev ühiskond ja tehnilised võimalused teenuste osutamiseks võimaldavad juba praegu uusi makserakendusi ja -meetodeid, mis hõlbustavad ja kindlasti ka muudavad tulevikus tarbija ostupraktikat ja -käitumist.

Toote ja teenuse tarnijate ning mobiilsideoperaatorite koostöös on loodud tuhandeid maksevõimalusi. Seetõttu jääb aga tarbijale ühe sagedamini ebaselgeks, millise toote või teenuse või selle komponendi eest ta on maksnud ning kes on toote või teenusega ettetulevate probleemide korral tema ees vastutav.

Soomes on ettevalmistamisel eelnõu, mis seab uutele makseviisidele samasugused turvalisus- ja tarbijakaitsenõuded nagu krediitkaardimaksetel. Kohtumisel osalenute hinnangul peab sõltumata maksemeetodist ja -vahendist tarbijale olema tagatud makseprotsessi läbipaistvus, selgus ja teave tarbija ees vastutavast isikust.

Lisaks leppisid tarbijaombudsmanid ja tarbijakaitseametite juhid kohtumisel kokku koostöö ja infovahetuse edasistes plaanides rahvusvaheliste ettevõtete, kes tegutsevad üheaegselt mitmes riigis, tarbijaküsimuste lahendamisel.