Statistikaameti andmetel elas 2012. aastal suhtelises vaesuses 18,7 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 247 700 inimest ja absoluutses vaesuses 7,3 protsenti elanikkonnast ehk 97 500 inimest.

2012. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 329 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 196 eurot. Võrreldes 2011. aastaga elanike sissetulekud suurenesid, ent suurenes ka sissetulekute ebavõrdsus. 2012. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,5 korda.

2012. aastal elas iga teine töötu suhtelises vaesuses ja iga kolmas töötu absoluutses vaesuses. Eestis oli 2012. aastal 6 protsenti palgatöötajaid, kes elasid suhtelises vaesuses hoolimata sellest, et neil oli püsiv töökoht, 1 protsent isegi absoluutses vaesuses.

2012. aastal oli Eesti elaniku keskmine ekvivalentnetosissetulek 654 eurot kuus ehk 60 eurot rohkem kui aasta varem. Linnaelaniku keskmine ekvivalentnetosissetulek kuus oli 668 eurot ja maaelanikul 622 eurot, vahe on 46 eurot. Sissetulekud linnas ja maal on viimastel aastatel ühtlustunud, neli aastat varem oli erinevus koguni 89 eurot.

Piirkonniti oli rikkamate inimeste kontsentratsioon kõrgem Põhja-Eestis, kus 53 protsenti elanikest kuulus kõrgema sissetulekuga elanikkonna hulka. Kirde-Eestis kuulus aga 56 protsenti elanikest madalama sissetulekuga elanikkonna hulka. Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eestis oli võrdlemisi ühtlane sissetulekujaotus.

2012. aastal oli meeste suhtelise vaesuse määr 17,2 ja naistel 19,9 protsenti, absoluutse vaesuse määr vastavalt 7,9 ja 6,9 protsenti.

Eesti rahvusest elanike sissetulekud on suuremad kui mitte-eestlastel ning ka eestlaste suhtelise vaesuse määr oli 2012. aastal 6 protsendipunkti madalam ja absoluutse vaesuse määr 2 protsendipunkti madalam.

Üksiku vanemaealisega üheliikmelistest leibkondadest elas suhtelises vaesuses 48 protsenti, samas ei olnud nende vaesus nii sügav, et ulatuks absoluutse vaesuseni. Hullem on aga olukord üksikvanemaga leibkondade puhul, kellest elas suhtelises vaesuses 41 ja absoluutses vaesuses koguni 23 protsenti. Kui ühe või kahe lapsega paaridest oli suhteliselt vaeseid 13 ja absoluutselt vaeseid 6 protsenti, siis kolme või enama lapsega peredest vastavalt 19 ja 10 protsenti.

Uuringus osales üle 5700 leibkonna.

Veebruari alguses Lõuna-Eesti külades suurhaaranguga tabatud 17 vietnamlasest kaks ootavad koostöö puudumise tõttu veel tuvastamist ja kodumaale naasmist.

Politsei- ja piirivalveameti migratsioonijärelevalve büroo juhataja Toomas Kuuse sõnul on isikute tuvastamine ja saatkonna poolt dokumenteerimine viibinud seoses asjaoluga, et isikud ei tee koostööd ja varjavad oma õiget identiteeti. "See muudab saatkonna ja Vietnami ametkondade töö keeruliseks ning aeganõudvaks," ütles Kuuse BNS-ile.

Millal isikud kodumaale võiksid naasta, ei osanud Kuuse prognoosida.

Tänavu 3. veebruaril pidasid Lõuna prefektuuri piirivalvurid Võrumaal suurhaarangu käigus kinni 28 illegaali, kes olid ebaseaduslikult riiki sisenenud. Tegu on seni suurima tabatud illegaalide hulgaga Eesti riigi hallataval välispiiril. Vahistatute hulka kuulus 27 meest ja üks naine, kellest 17 olid Vietnami kodanikud.

Varasema info kohaselt läheb vietnamlase kodumaale lennutamine Eesti maksumaksjale maksma 6281 eurot. See summa sisaldab väljasaadetava lennupiletit sihtkohta ning teda eskortiva kahe ametniku lennupileteid, kindlustust, päevaraha ja vajadusel ka majutuskulusid.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul oleks ületulevast aastast tulumaksu langetamata jätmine sõnamurdlik ja võiks vastuollu minna õiguskindluse põhimõttega.

"Lastega perede toetused on kahtlemata selline osa eelarve kuludest, mille kaasaegsel tasemel hoidmist tuleb pidevalt hinnata ja vajadusel toetusi ka tõsta. Siiski ei pea me õigustatuks toetuste tõstmist tulumaksumäära langetamise tühistamise arvelt," kirjutab Ligi arvamuses sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu kohta, millega tulumaksumäära langetamise asemel suurendatakse ületuleval aastal lastetoetuseid.

"Tulumaksumäära langetamine on olnud pikaajaline maksupoliitiline eesmärk, mis kirjutati tulumaksuseadusesse juba 2006. aastal. Seda lubadust on tulnud majanduskriisi tõttu edasi lükata, kuid sellest loobumine oleks praeguses olukorras sõnamurdlik ja võib minna vastuollu õiguskindluse põhimõttega," ütles Ligi.

Maksumäära langetamine vähendab Ligi sõnul kõigi maksumaksjate maksukoormust ning aitab seeläbi kaasa ka lastega perede toimetulekule. Riiklike peretoetuste suurendamise vajadust ja võimalusi hinnatakse ka edaspidi ning sobivate katteallikate olemasolul neid ka tõstetakse, rääkis ta.

Ületuleval aastal on olemas allikas nii esimese kui ka teise lapse toetuse tõstmiseks vähemalt 48 eurole, ütles sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser kolmapäeval riigikogus, enne tuleva aasta eelarve vastuvõtmist.

"Selleks tuleb vaid loobuda 1-protsendilisest tulumaksumäära vähendamisest. See jätab alampalga saajale kätte ühe euro, õpetajale 6 eurot ja näiteks peaministrile täiendavalt 48 eurot," ütles Mikser ja lisas "Tegu on selgete alternatiividega, kuna mõlema hinnasilt on umbes 75 miljonit eurot."

KOHTUASI ❯ Paar aastat tagasi Antsla endistes Wermo ruumides tegevust alustanud põhubriketitehase juht mõisteti kohtus süüdi, kuna ta üritas PRIAlt toetust välja pressida.

Harju maakohus mõistis kokkuleppemenetluses süüdi ärimehed, kes osalesid põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) põhubriketitehase rajamiseks toetuse välja kavaldamises, kirjutas eile Äripäev.

Ettevõtja Kari Kadaku ettevõte OÜ Goodwill küsis Võrumaal Antslas endise Wermo mööblitehase ruumidesse põhubriketitehase rajamiseks PRIA-lt 300 000 eurot toetust. Esitatud dokumentide järgi oli see pool kogu projekti maksumusest. Teine pool pidi toetuse saamiseks olema kaetud omafinantseeringuga.

PRIA otsustas 2009. aastal projekti toetada, kuid ametnikel tekkis dokumente uurides kahtlus, et projekti maksumus oli fiktiivsete hinnapakkumiste ja arvetega poole suuremaks paisutatud, et saada tehase rajamise raha tervenisti PRIA-lt. Kriminaaluurimise käigus tuvastati võimalik maksukuritegu ja hiljem soodustuskelmuse kahtlus. Kadakul oli suurema toetuse saamiseks vaja PRIA-le näidata, et OÜ Goodwill on tasunud omafinantseeringu. Mitme firma vahel koostati fiktiivsed arved ning tehti ka rahaülekandeid, kuid summad jõudsid lõpuks Kadaku firmasse tagasi.

Kokkuleppemenetluses määras kohus Kadakule 9175 euro suuruse rahalise karistuse, millest ta peab kohe ära maksma 4500 eurot ja ülejäänu juhul, kui ta kolmeaastase katseaja jooksul paneb toime uue tahtliku kuriteo. Eelmise aasta oktoobrist on Kadakul ka ärikeeld.

Fiktiivsetes ülekannetes osalenud ettevõtete juhatuse liikmetele määras kohus 1917 ja 1495 euro suurused trahvid. Võrumaa Teataja kirjutas Goodwilli tegevuse alustamisest paar aastat tagasi, mil tootmistegevus oli algusjärgus.