Swedbanki ja SEB panga sularahakontorites üle Eesti saab kroone eurodeks vahetada 2013. aasta lõpuni. 2014. aastast jääb kroone keskkursiga 15,6466 ja teenustasuta eurodeks vahetama Eesti Pank.

Eesti Pank tuletab meelde, et väljaspool Tallinna elavad inimesed, kes tahavad kodukoha lähedal kroone eurodeks vahetada, saavad seda teha veel detsembri lõpuni. Jaanuarist alates saab kroone eurodeks vahetada keskkursiga, teenustasuta ja piiramatus koguses Eesti Panga muuseumis Tallinnas.

Jaanuaris ja veebruaris pakub Eesti Pank ka võimalust vahetada muuseumis Läti lati pangatähti eurodeks keskkursiga ja teenustasuta. Latimünte Eesti Pank ei vaheta. Päevalimiit inimese ja tehingu kohta on 1000 eurot.

Novembri alguse seisuga on Eesti kroone tagastamata veel kokku 49 miljoni euro väärtuses (pangatähti 42 ja münte 7 miljoni euro väärtuses). Novembri jooksul tagastati kroone Eesti Panka umbes 125 000 euro väärtuses. 2011. aastal tagastati Eesti Panka kroone 318 miljoni, 2012. aastal 3,5 miljoni ja 2013. aasta 11 kuuga 1,8 miljoni euro väärtuses.

Riigiprokuratuur saatis rahapesusüüdistusega kohtu ette 28 isikut, keda süüdistatakse Saksamaalt arvutikelmuse kaudu tellitud kaupade vastuvõtmises ja edasitoimetamises Venemaale.

Süüdistuse kohaselt tellis alates 2010. aasta jaanuarist seni tuvastamata kurjategijate grupp Saksamaa internetipoodidest kaupu, kasutades varastatud krediitkaartide andmeid. Valdavalt telliti suure väärtusega elektroonikakaupu nagu sülearvuteid, televiisoreid, digikaameraid, objektiive, mobiiltelefone, aga ka kalleid riideid, kingi ja muud sellist. Pettuse teel tellitud kaubad saadeti nende tegeliku saaja ja teekonna varjamiseks spetsiaalselt selleks värvatud kaubaagentidele.

Kaubaagendid võtsid vastu nende nimele lähetatud kaubad ning paigaldasid neile Saksamaal tegutsevate kullerfirmade saatekupongid. Pärast uute saatekupongide paigaldamist edastasid kaubaagendid kaubad kullerfirmade vahendusel teistele kaubaagentidele väljaspool Saksamaad, eelkõige Eestisse, Leetu ja Lätti, aga ka teistes Euroopa riikidesse. Eestis asuvad kaubaagendid organiseerisid kauba saatmise Venemaale.

Kriminaalmenetluse käigus tuvastati kokku 722 kuritegelikku vara sisaldava paki saatmine Eesti kaubaagentidele ning saadetiste koguväärtuseks oli hinnanguliselt üle 500 000 euro. 

Riigiprokuratuur esitas rahapesu süüdistuse ja saatis kohtu ette 28 isikut, kes organiseerisid Eestis Saksamaalt pärinevate kuritegelikul teel saadud kaubasaadetiste vastuvõtmist. Süüdistuse kohaselt organiseerisid kauba vastuvõtmist Petr ja Deniss, kes kaasasid saadetiste vastuvõtmisesse veel 18 meest ja kaheksat naist ning organiseerisid saadetiste Venemaale viimise.

Toidupank korraldas möödunud nädalavahetusel 21 kaupluses jõulueelseid kogumispäevi, ligi 800 vabatahtliku abiga koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks kokku 39 796 ühikut toidukaupa.

Toidukogumispäevadel osalesid 13 Rimi kauplust, üks Säästumarket, kaks Maksimarketit, üks Konsum ja neli Selverit, teatas Toidupank BNS-ile. Tallinna Toidupank ning Pärnu Toidupank kogusid toitu neljas poes. Tartus, Viljandis, Haapsalus ja Järvamaal koguti toidukaupa kahes kaupluses ning Põlva Toidupank, Valga Toidupank, Narva Toidupank, Rakvere Toidupank ning Jõhvi Toidupank korraldasid toidukogumipäevad ühes kaupluses. 

Suurim kogus linnade lõikes annetati Tallinna kauplustes – nelja kaupluse peale kokku annetati ligi 15 600 ühikut toidukaupa. Kogu kaup kõik pakitakse käesoleval nädalal toiduabikastidesse, mis jagatakse mitmesse Eesti maakonda, ka neisse, kus toidupank seni puudu.

„Kokku 39 800 ühikut toidukaupa võib reaalsesse rahasse ümberarvutatuna olla julgelt üle 40 000 euro,“ sõnas Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson.

Toidupangad üle Eesti on võtnud eesmärgiks anda 2500 perele korralik toiduabipakk.

Praeguseks on Eestis kokku 11 toidupanka.

Detsembris avaldatud Eurobaromeetri andmetel ei ole 61 protsenti eestlastest mitte kunagi rongiga sõitnud.

Eestis TNS Emori poolt korraldatud uuringule vastas 61 protsenti küsitletutest, et ei ole kunagi rongiga sõitnud ja 80 protsenti küsitletutest, et pole kunagi linnalähirongiga sõitnud. Vähemalt korra aastas oli uuringu andmetel sõitnud rongiga 20 protsenti vastanuist.

"Baromeeter näitab, et rongid on Eestis seni olnud reisitranspordis alakasutatud ja sellel on olnud mitmeid põhjuseid. Põhiline on see, et kuni selle aastani oli Eestis kasutusel olev veerem nii füüsiliselt kui moraalselt vananenud. See muutub uue aasta algusest, kui ka pikemaid vahemaid hakkavad teenindama Stadleri uued diiselrongid," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) transpordi asekantsler Eero Pärgmäe BNS-ile.

Samuti pole tema sõnul ligipääs jaamadele ja perroonidele olnud varem nii hea, aga uute rongide kasutusele võtmisega lõppevad ka platvormide renoveerimistööd. Kindlasti tuleb teha järjest rohkem tööd inimeste informeerimisel ja tõsta nende teadlikkust rongisõidu võimaluste kohta, lisas ta.

"Eestis tehakse täna rongiga aastas umbes 4 miljonit reisi, mis pole liikumiste koguarvu arvestades väga suur hulk. MKM näeb, et reisijate arvu võiks pikemas perspektiivis isegi kahekordistada. Näiteks kui täna tehakse Tallinna-Tartu vahel umbes 4 miljonit reisi aastas, siis 75 protsenti nendest on autodega, 20 protsenti bussidega ja vaid 5 protsenti rongidega. Me näeme siin selget võimalust rongisõitjate arvu oluliselt kasvatada ja seda eelkõige autokasutajate arvelt," rääkis Pärgmäe.