EESTI UUDISED BNS

Venemaa paigutas Kaliningradi oblastisse ja piirile Balti riikidega lühimaaraketid Iskander-M, kirjutas Saksa ajaleht Bild julgeolekuallikatele tuginedes.

Satelliidifotode põhjal on Venemaa viinud viimase 12 kuu jooksul Kaliningradi ja oma läänepiirile Eesti, Läti ja Leeduga "kahekohalise arvu" mobiilseid Iskander-tüüpi raketikomplekse, kirjutas leht.

Iskandereid saab varustada tava- ja tuumalõhkepeadega ning nende lennukaugus on 500 kilomeetrit, kirjutas Bild.

Kaliningradis asusid juba raketisüsteemid S-400. Moskva on öelnud, et kui NATO ei arvesta tema murega Ida-Euroopasse rajatava raketikilbi pärast, paigutab ta Poola ja Leeduga piirnevasse Kaliningradi ka Iskander-tüüpi raketid.

Leedu, Poola ja NATO ametiisikud on Venemaa plaane korduvalt kritiseerinud. Alliansi sõnul ei ole raketikilp suunatud Venemaa, vaid rünnakute vastu, mis võivad lähtuda vaenulikest riikidest nagu Iraan.

Välismaal töötavad eestlased on käesoleva aasta esimese üheksa kuuga saatnud Eesti Panga andmetel kodumaale 34,3 miljonit eurot.

Möödunud aastal samal perioodil saatsid välismaal töötavad eestlased koju umbes 100 000 eurot rohkem kui tänavu ehk 34,4 miljonit eurot. Eelmisel aastal kokku saatsid mujal töötavad eestlased kodumaale 43,1 miljonit eurot.

Seda statistikat on võimalik koguda selle põhjal, kuidas inimesed deklareerivad oma rahvusvahelisi maksekorraldusi, lisaks tuleb arvestada ka sellega, et raha saadetakse kodumaale tihti ka muid kanaleid pidi kui ülekandega, mistõttu kasutatakse selle statistika puhul hinnanguid, ütles Eesti Panga pressiesindaja Ingrid Mitt BNS-ile.

"Eesti Panga statistikas kasutame hinnangu andmisel Iiri keskpanga lihtsustatud mudelit, sest Iirimaal on võõrtöölistega seotut kõige rohkem uuritud, ja rakendame seda Eesti oludesse," lisas Mitt.

Eestis töötavad välismaalased on käesoleva aasta üheksa kuuga siit kodumaale saatnud 3 miljonit eurot, mida on 200 000 eurot rohkem kui mullu samal perioodil.

EL-is tervikuna saatsid võõrtöölised mullu päritoluriikidesse 38,7 miljardit eurot, millest 10,3 miljardit liikus teistesse liikmesriikidesse ja 28,4 liidust välja. Viimase nelja aasta jooksul ei ole maksete mahud ja proportsioonid Eurostati andmetel oluliselt muutunud.

Projekti "Targalt internetis" raames lastekaitse liidu pakutavale vihjeliinile on alates selle avamisest veebruaris 2011 kuni tänavu detsembrini laekunud kokku 1945 teadet, millest 218 sisaldas viidet veebilehele, mis esitas laste seksuaalset ärakasutamist esitavat materjali.

Projekti koordinaatori Malle Hallimäe sõnul on viimase kuue kuuga vihjeliinile tulnud 207 teadet, millest 14 olid veebilehtede kohta, mis sisaldasid lapse seksuaalset ärakasutamist esitavat ebaseaduslikku materjali. 97 teadet oli täiskasvanute pornograafiat sisaldavate veebilehtede kohta, millest osa on lastele kergelt ligipääsetavad.

"Meile laekunud teadetest veebilehtede kohta, mis sisaldavad lapse seksuaalset ärakasutamist materjali, on pärit peamiselt USA-st ja Hollandist," ütles Hallimäe BNS-ile. "Ebaseadusliku sisu esitava veebilehe puhul edastame teabe selle maa, kus veebileht on hallatav, vihjeliinile ning teadmiseks ka Eesti politsei ja piirivalveametile, kellega vihjeliin koostööd teeb," lisas Hallimäe.

Eesti vihjeliin www.vihjeliin.ee on rahvusvahelise võrgustiku INHOPE liige. Võrgustik edendab ja toetab eri riikide vihjeliinide koostööd võitluses laste seksuaalset ärakasutamist esitavate materjalide leviku tõkestamisel internetis. Võrgustik ühendab käesolevaks ajaks 40 riigi 46 vihjeliini.

Teabe saab edastada veebilehe www.vihjeliin.ee avalehel oleva lihtsa vormi kaudu. Vihjeliin kontrollib vaid avalikel veebilehtedel olevat materjali. Kui veebilehe sisu on ebaseaduslik, siis edastatakse vastav teave sellest politsei- ja piirivalveametile. Kui veebilehe haldaja asub väljaspool Eestit, siis edastatakse teave vastava riigi vihjeliinile või õiguskaitseasutustele.

Projekti "Targalt internetis" viivad koostöös ellu lastekaitse liit, hariduse infotehnoloogia sihtasutuse innovatsioonikeskus, MTÜ Eesti Abikeskused ning politsei- ja piirivalveamet.

Laste seksuaalset enesemääramisõigust rikkuva materjali valmistamine, hoiustamine ja levitamine on ebaseaduslik ning see on karistatav. Samas on sellise materjali valmistamises kasutatud laps ohver, kelle tervist ja väärikust on julmalt ärakasutatud. Kui selline materjal veebi üles riputatuna ringleb, siis toimub selle lapse seksuaalne ärakasutamine.

Oktoobri lõpus maksti töö- ja lisatasudena välja enam kui 1000 eurot õpetaja ametikoha kohta ehk väljamaksed ületasid esimest korda riigi selle aasta keskmise palga, kümne kuu lõikes tõusis munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palk 888 euroni.

Haridusstatistika portaalist www.haridussilm.ee ilmneb, et kümne kuu seisuga oli kõrgeim õpetajate keskmine palk Mäetaguse, Kernu ja Sauga vallas, kus see jäi 1079 ja 1287 euro vahele, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile. Madalaim oli palk Rägavere, Haaslava ning Lümanda vallas, kus see ületas napilt õpetaja miinimumpalka, 715 eurot. Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul ollakse jõudmas palgatasemeni, milleks riik on sellel aastal toetust eraldanud – keskmiselt 915 eurot õpetaja ametikoha kohta.

Oktoobri seisuga oli 106 omavalitsusel välja maksmata kokku 5,3 miljonit eurot riigi eraldatud palgaraha. See puudutab valdavalt suuremaid linnu ja eelkõige Tallinna, kus 10 kuu arvestuslikku palgatoetust oli kasutatud 90 protsendi ulatuses ehk õpetajate töötasudesse oli jõudmata pea 2,7 miljon eurot – enam kui tuhat eurot õpetaja kohta. Samas maksab oma eelarvest õpetajate palgatoetusele juurde 114 omavalitsust, kuid need  on valdavalt just väiksemad vallad ja linnad.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul panustavad  õpetajate palkadesse kõige enam väiksemad omavalitsused. „Kuigi suurte omavalitsuste võimekus on tunduvalt parem, pole nad seni isegi riigi toetust täiel määral välja maksnud,“ rõhutas Aaviksoo ja lisas, et selline ebavõrdsus tuleb kaotada. 

„Kõik omavalitsused peaksid õpetajatööd ühtmoodi väärtustama. Samas on hea meel, et jaanuari 819 eurone palk kasvas juuniks 895 euroni ja oktoobris 1005 euroni. Loodan, et detsembri lõpuks on õpetajatele selle aasta kogu palgatoetus välja makstud,“ lisas minister

Palgastatistika aluseks on omavalitsuste raamatupidamisandmed ning koolide poolt Eesti Hariduse infosüsteemi kantud õpetajate tegelikud ametikohad. Õpetajate palgastatistika avaldamine suurendab nii õpetajaskonna kui ka avalikkuse teadlikkust, kuidas kujuneb õpetaja palk ning milline on riigi ja milline kohalike omavalitsuste roll.