Eesti vanglates kannab jõustunud kohtuotsuse alusel eluaegset karistust 38 isikut, kellele võib lisanduda veel üks, kui tema kohtuotsus jõustub.

2013. aastal mõistis kohus eluaegse vangistuse kolmele isikule, kellest ühe kohtuotsus jõustus tänavu juunis, teisel detsembris, kuid kolmanda suhtes ei ole süüdimõistev kohtuotsus jõustunud ja teda ei saa praegu käsitleda eluaegse vangina, ütles teisipäeval BNS-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Juunis jõustus eluaegne vangistus kaks naist mõrvanud Andres Võsu osas ning detsembris oma äia mõrvanud Oleg Bogdanovi osas. Karistusotsuse jõustumist ootab veel kaks kodutut mõrvanud Leonid Rubanjak.

Karistusseadustiku järgi võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdimõistetu on karistusajast reaalselt ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat.

Kinnipeeturegistri andmetel on kõige pikemalt vangis olnud isik viibinud seal 1983. aastast. Pressiesindaja sõnul taotles see isik tänavu ennetähtaegselt tingimisi vabanemist, kuid kohus teda ei vabastanud. Järgmine võimalus tingimisi vabaneda avaneb tal järgmise aasta suvel.

Samuti võib president süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest vabastada või nende karistust kergendada.

Valitsus andis heakskiidu seaduseelnõule, mis lubaks alaealistel alkoholi osta, kuid seejuures jääks endiselt kehtima keeld seda noortele müüa, kirjutab Postimees.

Eelmise nädala lõpus valitsuselt rohelise tule saanud karistusseadustiku muutmise eelnõuga soovitakse tühistada praegu alkoholiseaduses olev säte, et alaealine paneb alkoholi ostes toime väärteo, mille eest saab teda karistada kuni 80-eurose trahviga.

Eelnõu seletuskirjas tuuakse põhjenduseks, et alkoholi ostes kahjustab noor iseenda huve ja selle eest pole teda vaja karistada, kirjutab Postimees.

«Riik peab tagama selle, et alkohol ei oleks alaealisele kättesaadav, mitte karistama alaealist, kellel siiski õnnestub seda osta. Alaealise stigmatiseerimist väärteokaristusega tuleb vältida,» seisab seletuskirjas.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Katrin Karolin tõi välja, et alkoholi ostu lubamine võimaldab vanemate loal noortega kontrolloste läbi viia, et müüjate tegevusel silma peal hoida. Seni polnud see võimalik, kuna nii tehes oleks matkitud kuritegu.

«See võimaldab tuvastada alaealistele alkoholimüügi keelu rikkujad ja neid karistada,» ütles Karolin. «Seeläbi väheneb müüjate motivatsioon alaealistele alkoholi müüa ja samuti kahaneb alkoholi kättesaadavus alaealistele.»

Ta lisas, et noortele jääb endiselt keelatuks alkoholi tarbimine ja omamine. «Paragrahvi kehtetuks tunnistamine ei tähenda seda, et alaealisel oleks lubatud alkoholi tarbida,» rõhutas ta.

Samuti jääb endiselt keelatuks alaealisele alkoholi müümine ning selle eest määratavad karistused karmistuvad – füüsilist isikut võib eelnõu kohaselt lisaks kuni 1200 euro suurusele rahatrahvile karistada ka kuni pooleaastase arestiga ning juriidilise isiku maksimaalne trahvisumma tõuseb 3200 eurolt 5000 euroni.

Suuremate üldteenuse osutajate poolt avaldatud üldteenuse marginaalide keskmine hind langes novembris 9 protsenti, selgus elektripakettide vahendaja Energiaturg.ee analüüsist.

Avalike hinnakirjade järgi oli üldteenus novembris endiselt populaarsetest elektripakettidest kallim, teatas portaal.

Üldteenuse marginaal ühe kilovatt-tunni kohta oli novembris kõige soodsam VKG Elektrivõrkudel, 0,65 senti koos käibemaksuga, millele järgnesid Eesti Energia 0,72 ja Imatra Elekter 0,87 sendise marginaaliga.

Üldteenuse osutajad Imatra Elekter ja Eesti Energia langetasid üldteenuse marginaalide hindu võrreldes eelmise kuuga märkimisväärselt, VKG Elektrivõrgud jättis marginaali samale tasemele.

Hinnad sisaldavad käibemaksu, kuid tegemist on üksnes elektri maksumusega, ilma võrgutasude ja aktsiisideta.

Danpower Eesti AS renoveerib Võru linnas 1,9 miljonie euro eest kaks katlamaja.

"Võrukivi katlamajja tuleb kevadeks uus puidukatel ning Võrusoo katlamajas plaanime tulevaks sügiseks asendada vanad aurukatlad uute veekateldega," ütles Danpower Eesti AS-i juhatuse liige Kairi Wolff BNS-ile. Investeeringute maht Võrukivis on 400 000 eurot ja Võrusool 1,5 miljonit eurot.

Uus 1,6-megavatise võimsusega katel kasutab aastas kuni 2170 tonni puitu, lisaks sellele on katlamajas 0,54 ja 1,04-megavatise võimsusega põlevkilõlil töötavad katlad, mida kasutatakse puidukatla töö seisakute ajal või tippkoormuste katmiseks.

Hakkpuidu koguse planeerimisel on arvestatud kuni 27-protsendilise soojuse tarbimise kasvuga seoses tarbijate võimaliku liitumisega soojusvõrguga lähedal asuvast tööstuspargist, selgub Danpoweri taotlusest.

Lisaks on ettevõte viimasel kahel aastal investeerinud soojamagistraalidesse pool miljonit eurot.

Danpower Eesti AS on saksa energiafirmale Danpower GmbH sajaprotsendiliselt kuuluv soojusvarustusettevõte. Võru linnale kuulunud Võru Soojuse ostis ettevõte 2012. aastal 3,6 miljoni euro eest. Ostutingimuste seas oli investeerimiskohustus kaugküttetorustikku, mis peab olema vähemalt 200 000 eurot igal aastal ja kümne aasta vältel.

Danpower Eesti sai mullu kolmemiljonise käibe juures 97 239 eurot kasumit.