Valitsus kiitis heaks ülekriminaliseerimist vähendava seadusemuudatuse

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks justiitsministeeriumi esitatud karistusseadustiku muutmise eelnõu, mille laiem eesmärk on vähendada karistatavate tegude arvu ja kõrvaldada ülekriminaliseerimine.

Eelnõu aluseks on justiitsministeeriumi niinimetatud karistusõiguse revisjon, mille käigus vaadati läbi karistusõiguse kaks valdkonda ehk kuriteo- ja väärteoõigus ning väärteoõiguse piiritlemine haldusõigusest, täpsemalt haldussunnist.

Praegu on Eestis 148 seaduses ligi 1300 kuri- või väärteokoosseisu. Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus rohkemal või vähemal määral üle 200 kuriteo- või väärteokoosseisu, kehtetuks tunnistatakse 48 koosseisu ja juurde lisatakse 17 koosseisu. Väärteokoosseise tühistatakse üle 200, kokku tehakse muudatused 127 haruseaduses, teatas BNS-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Justiitsminister Hanno Pevkur nentis, et kuri- või väärteokoosseisude arvud on "ebamõistlikult suured" ning paljuski just karistuste rohkuse tõttu on meil karistusõiguses üksjagu segadust. "Kuna Eesti karistusõigust iseloomustab ülekriminaliseerimine, oli eesmärk kehtivad seadused läbi analüüsida ja kaotada kuritegude ning väärtegude kattumised, samuti täpsustada karistatavate tegude kirjeldusi," sõnas Pevkur.

1300 süüteost 400 paikneb karistusseadustikus ja 900 on laiali teistes seadustes. "Kõik kuriteokoosseisud on kirjeldatud ühes seaduses ehk karistusseadustikus, kuid selle kõrval on meil koguni 147 seadust, milles nähakse ette vastutus väärtegude eest. Ja seejuures on tähelepanuväärne, et neist 147 seadusest ei ole umbes poolte alusel kunagi karistust määratud," ütles Pevkur. Ta tõi esile, et karistusregistris on kokku üle 660 000 isiku andmed, kuhu hulka on arvestatud ka kustunud karistused. Seega on inimestest vanuses 15-74 eluaastat karistusregistrist läbi käinud üle 60 protsendi.

Pevkur sõnas, et karistusõiguses tehtavad muudatused on viimase kümne aasta suurimad.

2011. aastal alustas alustas tööd karistusõiguse revisjoni töörühm Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel.

Töörühm uuris muu hulgas, kas konkreetset kuriteokoosseisu on üldse vaja (kui ei, siis kas see kaotada või muuta väärteoks), kas kuriteokoosseisu on vaja kitsendada ja kas karistusmäära tuleks muuta. „Praegu saaks isale, kes läheb naabri aeda lapse löödud pallile järele, määrata selle eest rahalise karistuse või lausa aastase vangistuse. Samamoodi saaks kehtiva seaduse alusel teoreetiliselt kriminaalkorras vastutusele võtta fooriposti maha sõitnud inimese või vanema, kes läheb 15-aastasega lapsega kinno Bondi filmi vaatama. Selliseid jaburaid näiteid on aga palju. Isikute põhiõiguste kaitseks peavad karistused olema proportsionaalsed, mistõttu karistusõiguse põhjalik ülevaatamine oli möödapääsmatu,“ selgitas minister.

Eelnõuga tehakse muudatused karistusseadustikus ja haruseadustes eesmärgiga korrastada kuritegude ja väärtegude omavahelist suhet. See tähendab koosseisude täpsemat piiritlemist ja kattuvuste kõrvaldamist – üks tegu saab olla karistatav ainult kas väärteona või kuriteona.

Nii karistusseadustikus kui haruseadustes täpsustab eelnõu karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi, et need vastaksid paremini määratletusnõudele. Viimane eeldab, et isik, kes peab normi järgi käituma, aga ka karistust kohaldav menetleja saab üheselt aru, milline tegu on keelatud ja karistatav. Selline tegu saab olla vaid konkreetselt määratletud, mitte aga näiteks vastava haruseaduse „eeskirjade muu rikkumine“.

Muudatuste oluline eesmärk on laiendada haldussunni ehk ettekirjutuse, sunniraha ja asendustäitmise rakendusala ning vähendada sellega väärteokoosseisude hulka. Karistusõiguslike vahendite kasutamine on õigustatud siis, kui muud õiguslikud vahendid, näiteks tsiviilõiguslik hüvitamine ja haldussund, ei ole rakendatavad.

Et tegemist on revisjoni, mitte reformiga, siis ei ole võetud vaatluse alla teo karistatavuse aluseid ega piire karistusõiguse üldosas, samuti ei tehta põhimõttelisi muudatusi karistussüsteemis tervikuna. Sellest tulenevalt on eelnõus esitatud karistusseadustiku sätete muutmise ettepanekud, mitte ei anta uut seaduse tervikteksti.

Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 2015. aasta 1. jaanuaril.