Peaminister Andrus Ansip ütles intervjuus Eesti Ekspressile, et lõppev aasta oli hea nii talle kui Eestile, kuigi valdava osa inimeste subjektiivne taju erineb ilmselt tema omast.

"Meil on palgad hakanud kasvama, majandus kasvab, samal ajal kui Euroopa majandus tammub paigal. Eelarve laekumised on väga head, riigi rahandus on endiselt korras," vastates küsimusele lõppeva aasta kohta.

"Ma olen kogu aeg uhke olnud riigi korras rahanduse üle, aga veelgi uhkem olen selle üle, et riik on hästi hoitud ja hästi kaitstud. Kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust läheb riigikaitsele. Tööpuudus väheneb. Meil on mitmeid reforme läbi viidud: haridusreform ja kõrgharidusreform. Lastetoetuse reform on üks väga oluline asi, millega sel aastal oleme algust teinud ja mis täie hoo saab sisse 2015. aastal," rääkis peaminister.

Vastates küsimusele kui palju ta hoolib inimeste arvamusest enda kohta ütles Ansip, et need on erinevad ja muutuvad ajas.

"Valtuks osutunute populaarsus valimiste järel üldiselt tõuseb, sest kõik tahavad olla võitjad või võitjate toetajad. Seejärel hakkab osa inimesi pettuma, sest põhimõtteliselt ei saa kõiki ootusi täita," sõnas Ansip.

Reformierakonna 19 protsendilist toetust Ansip halvaks ei pidanud. "Ei, kus ta nüüd hull on? Enne 2005. aastat oli meie tavapärane toetus 8-12 protsenti. Ainult valimiste ajaks tõusis toetus sellele tasemele, kus ta praegu on. Ei, siisn ei ole midagi nii väga kurta," lausus Reformierakonna esimehest peaminister.

Võru linnavalitsus pakub jõululaupäeval tasuta bussisõitu.

Teisipäeval ei pea piletit ostma sõitmisel Võru linna läbivatel bussiliinidel number 1, 11, 14 ja 16.

"Piletit ei ole sellel päeval vaja osta, sõidu eest tasub linnavalitsus," märkis linnavalitsus.

Häirekeskuse kõnekoormus suureneb jõulupühade ajal võrreldes tavapärase nädalavahetusega ligi poole võrra, aastavahetusel aga pea kaks korda.

"Häirekeskuse päästekorraldajad vastavad kõikidele 112-le helistatud kõnedele kui hädaabikõnedele ehk siis selgitavad välja, kas ja millist abi ning kui kiiresti helistaja vajab," ütles häirekeskuse arendusosakonna ekspert Edvi Freiberg BNS-ile, lisades et ei ole vahet, kas inimene helistab väga tõsise terviseprobleemiga või tahab helistaja lihtsalt häid pühi soovida.

Freibergi sõnul on jõulupühadel ja ka aastavahetusel olnud kõnesid, kus häirekeskusesse helistaja vabandab tülitamise pärast ja ütleb, et ta on nii üksi ja tal pole mitte kellelegi häid pühi soovida.

Freibergi sõnul saab päästekorraldajaid tänada kiire abistamise eest aastaringselt läbi e-posti See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. "See on meie kõigi jaoks väga oluline, sest nii hoitakse 112 liin vaba väga kiiresti abi vajavate sündmuste jaoks," lisas Freiberg.

Päästekorraldajad panevad inimestele südamele, et numbril 112 helistades tuleb kohe alguses võimalikult täpselt öelda, mis juhtus. Seejärel saab päästekorraldaja hakata lisaküsimuste abil olukorra tõsidust hindama.

Eesti vabatahtlikud annetajad toetasid Läti Maxima katastroofis kannatada saanud lapsi kümnete tuhandete eurodega.

Läti SOS Lasteküla Assotsiatsiooni kinnitusel laekus neile Eesti sõsarühenduselt kokku 14 160 eurot. Eesti SOS Lasteküla Ühingu tegevjuhi Margus Oro sõnul teavad nad, kui raske on lähedase kaotuse tõttu pere sattumine raskesse olukorda. "Kui on vaja, siis aitame alati raskel hetkel," lisas Oro BNS-ile.

SOS Lasteküla kaudu laekunud annetuste toel korraldavad lätlased lähedase kaotanud lastele psühholoogilist abi 350 tunni ulatuses, kusjuures juba on saanud rahastuse 28 vastava spetsialisti töö.

Lisaks annetasid TV3 vaatajad Maxima õnnetuses kannatada saanud lastele 30 820 euot. Muuhulgas korraldatakse selle raha eest kevadel laagreid neile lastele, kelle vanemad hukkusid poehoone varingus.

Riia Maxima kaubanduskeskuse katus varises 21. novembril sisse. Õnnetuses sai surma 54 inimest.