Algaval aastal ootab kõiki kutseõppe läbinud päästjaid vähemalt viie protsendi suurune palgatõus, kutsehariduseta päästjate palgatõus jääb kolme protsendi piiresse.

Töötasu tõuseb kõigil 1823-l komandotasandi päästeteenistujal, sealhulgas kõikidel päästjatel. Palk kasvab ka tuleohutusjärelevalve ametnikel ja demineerijatel.

Suurema koormusega ehk teise ja kolmanda grupi komandode kutseharidusega päästjate ja vanempäästjate palk kasvab 6,5 protsenti ehk 664 eurolt vähemalt 707 euroni. Kõigi kutseharidusega juhtivpäästjate palk tõuseb viis protsenti ehk 760 eurolt vähemalt 798 euroni. Teise ja kolmanda grupi komandode meeskonnavanemate, rühmapealike, komandopealike ning operatiivkorrapidajate palk tõuseb 6,7 protsenti, mis puudutab kokku 448 inimest. 

Kõige madalama sissetulekuga elupäästjate ehk esimese grupi elupäästevõimekusega komandode päästjate, meeskonnavanemate ja komandopealike töötasutõuseb vähemalt 10 protsenti. Ülejäänud ehk kutsehariduseta päästjate palk kerkib kolm protsenti. Samuti suureneb demineerijate ja tuleohutusjärelevalveinspektorite palk vähemalt viis protsenti.

2014. aastal moodustab kogu siseturvalisuse eelarve riigieelarve eelnõus riigituludest 287,4 miljonit eurot, mis on võrreldes eelneva aastaga 8,1 protsendi võrra enam. See tähendab, et kogu siseturvalisuse eelarve koos välistoetustega on kokku 315,2 miljonit eurot, mis on 11,5 protsenti suurem kui 2013. aastal.

Siseministeeriumi järgmise aasta eelarvest moodustab 54,6 protsenti ehk 157,0 miljonit eurot politseinike, piirivalvurite, päästjate ja teiste turvalisust tagavate inimeste palgafond. Võrreldes 2013. aastaga on olemasolevate töötajate palgafond siseministeeriumi valitsemisala eelarves suurenenud 5,1 protsenti, mis on sarnane kogu valitsussektori tõusuga.

Eesti Loomakaitse Selts hoiatab kõiki loomaomanikke aastavahetuse ilutulestikuga kaasneva müra eest, mis võib panna koduloomad ettearvamatult käituma.

Loomade varjupaigad täituvad just aasta algul tavapärasest rohkem kodunt ära jooksnud loomadega, teatas Eesti Loomakaitse Selts BNS-ile.

Ohutuse tagamiseks soovitavad koduloomad, sealhulgas ketikoerad, viia turvalisse kinnisesse kohta, kuhu müra vähem kosta on. Loom tunneb end turvalisemalt, kui inimene ilutulestiku toimumise ajal tema juurde jääb.

Juhul, kui loomal puudub mikrokiip, tuleks loomaomanikul kinnitada koera või kassi kaelarihmale enda kontaktandmed. Kui loom aastavahetusel kadunuks jääb, tuleks viivitamatult alustada otsingutega ja teavitada lähimat loomade varjupaika ja kohalikku omavalitsust.

Paljud loomad võivad suunataju kaotanuna liikuda ka sõiduteedel ning häirida liiklust. Omapäi hulkuvast koerast või kassist tuleks teavitada kindlasti lähimasse varjupaika. 

Lisaks tuletab selts meelde, et ilutulestikku ei tohi vigastuste vältimiseks süüdata inimeste ja loomade vahetus läheduses ning ilutulestiku tükid tuleb pärast tulevärki kokku korjata, et loomad neid kogemata ei sööks või nendega endale muul moel viga ei teeks.

Tänavu on Eestist varjupaika küsinud ligi sadakond inimest, veerandi neist moodustavad vietnamlased.

Tänavu on 17. detsembri seisuga Eestist varjupaika küsinud kokku 97 inimest, neist 26 on Vietnami kodanikud.

Arvult järgmise grupi moodustavad Süüria kodanikud, kes on varjupaika küsinud kokku 17 korral. Venemaa kodanikud on Eestilt varjupaika küsinud 14, Gruusia kodanikud üheksal ja Pakistani kodanikud kaheksal korral.

Võrdselt kolm varjupaigataotlust on esitanud Albaania, Iraani, Valgevene ja Sudaani kodanikud.

Kosovo ja Kuuba kodanikud on esitanud võrdselt kaks varjupaigataotlust ning Afganistani, Austraalia, Horvaatia, Nigeeria, Tuneesia ja Türgi kodanikud igaüks ühe taotluse.

Ühel tänavu Eestist varjupaika soovinud inimesed on Ameerika Ühendriikide ja Venemaa topeltkodakondsus.

Varjupaiga on tänavu saanud kuus inimest

Eesti on tänavu andnud varjupaiga kuuele inimele, lisaks on kaks taotleja pereliiget saanud elamisloa.

Eesti on tänavu rahuldanud kokku kuus varjupaigataotlust, kaks asüüli saanud inimest on Süüria kodanikud ning ülejäänud Afganistani, Pakistani, Venemaa ja Valgevene kodanikud, ütles BNS-ile siseministeeriumi pressiesindaja.

Lisaks on elamisloa saanud üks Afganistani ja üks Venemaa kodanikust varjupaigataotleja pereliige.

Tänavu on tagasi lükatud 34 varjupaigasoovija taotlus. Neist 16 juhul oli tegemist Vietnami kodanikuga, kuuel juhul Venemaa ning viiel juhul Süüria kodanikuga.

Uus aasta toob mitme sotsiaaltoetuse tõusu, samuti muutub vanemahüvitise saamine töötajale soodsamaks.

Tõuseb toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 90 euroni kuus. Perekonna teise ning iga järgneva liikme toimetulekupiir hakkab olema 72 eurot kuus. 2013. aasta toimetulekupiir perekonna esimesele liikmele oli 76,7 eurot ning perekonna teisele ja igale järgnevale liikmele 61,36 eurot kuus.

Tõuseb vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele praeguselt 280 eurolt kuus 299 euroni kuus. Perekonna iga järgneva 14-aastase ja vanema perekonnaliikme vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir tõuseb 140 eurolt 149,5 euroni ning iga alla 14-aastase perekonnaliikme sissetulekupiir tõuseb seniselt 84 eurolt 89,7 euroni kuus.

Muutub ka vanemahüvitise seaduse paragrahv, mis reguleerib vanemahüvitise suurust juhul, kui vanem töötab hüvitise saamise ajal.  Uus valem tagab, et töötasu saamine on alati tasuv ning hüvitise vähendamine on proportsionaalne. Tõuseb ka vanemahüvitise määr. Kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise määras, mis 2014. aastal 320 eurot. Kui vanem töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, makstakse vanemahüvitist töötasu alammäära suuruses. 2014. aastal on töötasu alammäär 355 eurot.   

Kasvab psüühikahäiretega inimestele osutatavate erihoolekandeteenuste igakuine tasu. Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täiskasvanule osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumus tõuseb 557,19 eurolt 847 euroni. Alaealise puhul maksab sama teenus 1945 eurot. Kõikide teiste erihoolekandeteenuste maksumus suureneb 5,66 protsendi võrra.

Tõuseb ka riigi rahastatava lapsehoiuteenuse ning asenduskoduteenuse maksimaalne maksumus. Lapsehoiuteenuse maksimaalne maksumus saab olema varasema 371 euro asemel 402 eurot kalendriaastas. Asenduskoduteenusel lapse eest makstakse kuus senise 700 euro asemel 758 eurot. Alla kolmeaastase või puudega lapse puhul on see summa 1173 eurot kuus.