Läinud aasta detsembris Võrus korraldatud sissekirjutuskampaania „Võrus on mõnus“ raames sai linn juurde 41 uut kodanikku, neile lisandus viis vastsündinut. Kuna samal ajal lahkus 60 ja suri 12 elanikku, kokkuvõttes linnaelanike arv siiski vähenes. Alanud aasta 1. jaanuari seisuga elab Võrus 13 169 inimest.

Mõnda aega kestnud langevast trendist hoolimata näeb Võru linnapea Anti Allas positiivseid arenguid ja peab neljandat korda toimunud kampaaniat kordaläinuks. „Muuhulgas korraldas linnavalitsus aasta lõpus kaks konkurssi vakantsete ametikohtade täitmiseks, mõlema puhul kandideeris ühele kohale üle kümne inimese. Kandideerijate hulgas oli mitmeid hea ettevalmistusega inimesi Tartust ja mujalt Eestist. See näitab, et kui Võrus oleks rohkem tööd pakkuda, siis ollakse valmis siia elama asuma,“ selgitas ta.

Allase sõnul saab lähiajal võtmeküsimuseks hea ettevõtluskeskkonna tagamine. „Linnavalitsus on võtnud ettevõtluse arengule kaasa aitamise oma südameasjaks, eelkõige väljendub see kiire ja hooliva asjaajamise tagamises ning bürokraatia vähendamises,“ kinnitas ta. Ühe lisavõimalusena inimeste Võrru elama meelitamiseks kaalub linnavalitsus ka seniste sissekirjutuskampaaniate perioodi pikendamist.

Äsja lõppenud kampaania auhinnad loositakse välja 10. jaanuaril 2014.

Ilmateenistuse kuuprognoosi kohaselt on jaanuari lõpupoole oodata ilma järsku külmenemist.

Jaanuari alguses on tsüklonaalsed protsessid endiselt aktiivsed ja jätkub sooja õhu sissevool. Aeg-ajalt sajab, peamiselt vihma ja lörtsi. Kuu keskpaiku jääme Atlandi tsüklonite ja ida poolt vastumõju avaldavate kõrgrõhkkondade piirialale. Õhutemperatuur aeglaselt langeb ja kohati tekib lumikate. Kuu viimasel kümnepäevakul on oodata ilma järsku külmenemist.

Jaanuari keskmine õhutemperatuur on normilähedane või normist kõrgem ja sademeid on normi piires või enam. Jaanuari temperatuurinorm on -2,4 kuni -7,6 kraadi ja sajunorm on 28-49 millimeetrit.

Lõppenud pühade ajal toodi riigimetsast 8700 jõulukuuske, mida on 1100 võrra rohkem kui eelmisel aastal.

Mulluste pühade ajal toodi riigimetsast kokku üle 7600 jõulukuuse, teatas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) BNS-ile. Heategevuslikus korras jõudsid 80 jõulupuud RMK abil ka Eestimaa lastekodudesse.

“Ühine kuuseretk on saanud paljudes peredes traditsiooniks, millest ei loobuta isegi lumise talveilma puudumisel,” tundis RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät heameelt. “Usutavasti aitas suurenenud huvile kaasa ka RMK mobiilirakendus, mis sai kasutajatelt palju positiivset tagasisidet.”

Mobiilirakendus võimaldas kergesti üles leida riigimetsa, tuvastada oma asukoht ning sobiva jõulukuuse eest tasuda. Mobiilimaksega tasuti 70 protsendi puude eest.     

Kuna varasematel aastatel on olnud juhtumeid, kui jõulukuuskede raiumisel ei ole järgitud metsaomaniku poolt seatud tingimusi, tegid keskkonnainspektsiooni töötajad koos RMK ja politseiga jõulude ajal metsas tihedamini kontrollkäike. Sel korral riigimetsas ühtki rikkumist ei avastatud.           

RMK pakub inimestele jõulukuuskede toomise võimalust riigimetsast eelkõige sooviga tihendada inimeste sidet looduse ning vanade eesti traditsioonidega. Jõulukuuski tohib raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, liinide ja vana metsa alt.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, Eesti viies rahvuspargis ning 40 kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38 protsenti Eesti metsadest.          

Möödunud aasta detsember oli viimase 50 aasta üks soojemaid ning keskmise temperatuuri poolest jäi kuu teisele-kolmandale kohale, kirjutab Postimees.

Alates 1961. aastast oli möödunud aasta soojuselt kaheksandal kohal. "See talv, kui veebruaris midagi ei tule, kujuneb ilmselt pehmeks. Viimase 50 aasta jooksul oli detsember soojuselt teine-kolmas," lausus klimatoloog Ain Kallis.

Kliimateadlane Eesti viimaste aastate temperatuurides anomaaliat ei näe ning ütles, et kliima kõikumine on tavaline, kirjutab leht. "Klimatoloogid ütlevad, et kui on kaks või kolm aastat ühele või teisele poole, kas väga soojad või väga külmad, siis see on tavaline kliima kõikumine. Kui kümmekond aastat on ühele poole, siis seda nimetatakse kliima anomaaliaks. Alles siis, kui 30 aastat on kindlalt ühele või teisele poole läinud, siis see on kliima muutumine enamvähem ühes suunas."

"Kui meil oli nüüd kolm aastat väga lumist aega, ei tähenda see, et väga külmad talved tulevad tagasi. Ja siis kui tulevad soojad talved, siis me ei saa täiesti kindlalt öelda, et asi on nüüd ühele poole kindlalt läinud," sõnas Kallis. "1990. aastatel olid sellised perioodid, kus arvasime, et tuleb põlvkond noori, kes ei saagi suusatada. Siis tulid lumised ajad tagasi, nagu meie kandis normaalne on."

Tartumaa põllumeeste liidu esimees Jaan Sõrra ütles, et teravili saab hukka, kui lumi peaks sadama sulanud maa peale. "Praegu on põllud ilusad ja mingeid kahjustusi ei ole. Aga on vana tarkus, et kui lumi tuleb sulanud maa peale, siis võib taliteravili untsu minna. Kui tuleb 1–2 soojakraadiga lumi maha, siis võivad väga paljud orased hukkuda," kirjeldas Sõrra.