EESTI UUDISED BNS

Kuigi mullu hukkus õnnetuste või kuritegude tagajärjel kokku 229 inimest, on selle näitaja põhjal alust siiski väita, et mullune oli taasiseseisvunud Eesti turvaliseim aasta, märkis siseminister Ken-Marti Vaher kolmapäeval ajakirjanikele.

Möödunud aastal hukkus liiklusõnnetustes 83, veeõnnetustes 56 ning tulekahjudes 47 inimest. Tunamullu olid need näitajad vastavalt 87, 48 ja 54 ning 2011. aastal 101, 62 ning 73 inimest. Kui õnnetustes hukkus mullu kokku 186 inimest, siis 2012. aastal 189 ning 2011. aastal 236.

Siseminister Ken-Mati Vaher sõnas, et kui mullu hukkus õnnetustes või kuritegudes kokku 229 inimest, siis 2001. aastal kokku 710 inimest. Seega on selle ajavahemiku jooksul õnnetuses või kuritegudes surma saanud inimeste arv vähenenud enam kui kolm korda.

Minister sõnas, et 2013. aasta oli vabanenud Eesti kõige turvalisem aastal ning nii õnnetussurmade kui ka tapmiste ja mõrvade tõttu. Vaher tõi esile, et esmakordselt langes tapmistes ja mõrvades surma saanud inimeste arv alla 50 piiri. Mullu sai kurjategijate käe läbi surma 43 inimest, 2012. aastal 63 ning 2011. aastal 65 inimest.

Alates käesolevast õppeaastast peab õpilane gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama kolm riigieksamit, milleks on eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksam, matemaatika riigieksam ja võõrkeele riigieksam.

Lisaks tuleb sooritada gümnaasiumi koolieksam, õpilasuurimus või praktiline töö, viimast ei pea tegema eksternina kooli lõpetamisel, teatas sihtasutus Innove BNS-ile.

Eesti keele ja eesti keel kui teise keele riigieksamite korralduses muutusi ei ole. Matemaatika riigieksami puhul peab õpilane valima kitsa või laia kursuse alusel koostatud matemaatika eksamitöö vahel.

Võõrkeele riigieksami puhul saavad õpilased sooritada riigieksamina Innove vahendusel toimuva rahvusvaheline prantsuse, saksa või vene keele eksami B1- või B2-tasemel, esitada eksamile registreerimisel vähemalt B1-tasemel keeleoskust tõendava dokumendi varasemalt omal kulul sooritatud ja riigi poolt tunnustatud inglise, prantsuse, saksa või vene keele kui võõrkeele rahvusvaheliselt eksamilt või sooritada riigi koostatav inglise keele riigieksam, kus B1- ja B2-tase on koos. Innove vahendusel tehtavatelt võõrkeele eksamitelt saab rahvusvaheliselt tunnustatud keeleoskuse tunnistuse.

Riigieksamitele registreerimise tähtaeg on 20. jaanuar. Alates sellest õppeaastast on võimalik riigieksamitele registreerida Eksamite Infosüsteemis aadressil https://eis.ekk.edu.ee/. Õpilased saavad registreerimise kohta täpsemat infot oma koolist. Varem lõpetanud saavad eksamitele registreeruda riigiportaali www.eesti.ee vahendusel. Enne eksamivalikute tegemist soovitame abituriendil ja varemlõpetanutel, kes soovivad õpinguid jätkata, tutvuda kõrgkooli ja soovitud eriala vastuvõtutingimustega.

Alanud aasta riigieksamid algavad 23. aprillil eesti keele kui teise keele kirjaliku osaga ning lõpevad 12. juunil saksa keele riigieksami suulise osaga. Riigieksami e-tunnistused on kättesaadavad ja allalaetavad alates 20. juunist riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonnast.

Aasta esimesel päeval Bingo Lotoga 349 082 eurot võitnud mängija vormistas võidu.

1. jaanuari telesaates "Suur Lotokolmapäev" loositi välja Bingo Loto peavõit summas 349 082 eurot, võidupilet osteti internetist, teatas Eesti Loto BNS-ile. Võitjaks osutus Pärnumaalt pärit pensionipõlve pidav naine, kes on üles kasvatanud kaks last ning kellel on juba ka mitu lapselast.

Võitu käis naine vormistamas koos oma tütre ja väimehega ja arvas, et küllap ei õnnestu tal võitu varjata ka sugulaste ja naabrite eest. Bingo Lotot on naine mänginud mängu algusest saati, ehk mõni üksik nädal on pileti ostmises vahele jäänud. Lotot mängivad ka teised pereliikmed ning peres on juba ka mitu lotovõidu kogemust.

Võidusumma eest plaanib naine ehitada valmis kodumaja ning teha sinna ka unistuste sauna, maksta laste laenud ja liisingud, panna raha kõrvale lapselaste jaoks. Kohe peale võidu vormistamist siirdus naine edasi oma teise lapse juurde, et rääkida tallegi lotovõidust ning oma plaanist talle korter osta.

Viimati võideti Bingo Loto jackpot summas 326 821 eurot mullu 23. oktoobril. Siis osutus võitjaks samuti Pärnumaalt pärit ja internetist pileti ostnud metsatööd tegev mees.

Euroopas suhteliselt haruldase talve põhjustajad on Atlandilt ridamisi saabuvad tsüklonid - sügisel jahtub ookean aeglasemalt kui manner ja seepärast toovad tsüklonid kaasa sooja ja niisket õhku, selgitas Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) meresüsteemide instituudi meteoroloogiaprofessor Sirje Keevallik.

Tema sõnul käib tavaliselt sügistalvel Eesti aladel võitlus Atlandilt saabuvate madalrõhkkondade ja Siberi kohal laieneva külma kõrgrõhkkonna vahel, kus kumbki pool ei taha alla anda, aga tänavu läks teisiti. "Tsüklonite teekonnad määrab polaarfront, mis eraldab külma polaarõhku soojast parasvöötme õhust ja moodustab pooluse ümber neli-viis põhja-lõunasuunalist looget. Polaarfrondi ülapiiril tormavad läänest itta ülitugevad tuuled ja pikkamisi nihkuvad samas suunas ka looked. Tänavusel sügistalvel on aga polaarfront praktiliselt seiskunud sellisesse asendisse, et Euroopa jääb frondist lõuna poole ja Põhja-Ameerika põhja poole. Sellest siis vihm ja plusskraadid meil ning lumi ja pakane Ameerikas," rääkis Keevallik.

Tema sõnul on raske ennustada, kui kaua sellised ilmaolud veel kestavad. "Igatahes ümbruskond on praegu nii kaua soe seisnud, et isegi siis, kui Siberi kõrgrõhkkond oma külma hingusega meieni jõuab või mingi vägi polaarfrondi liikuma lükkab, ei saa pakane kaua kesta, sest päike hakkab üha kõrgemalt käima ja kevad läheneb," rääkis Keevallik.