Kolmeaastane väikemees, kelle ema detsembris põlema pani, on praeguseks läbinud kolm nahasiirdamise operatsiooni, ent kolmanda astme põletuse jäljed tema näol, jalgadel ja ühel käel jäävad nähtavaks tulevikuski, kirjutas Postimees.

Tegu on valdavalt kolmanda ehk raskeima astme põletusega, mis ulatub sügavale. Viga on saanud kõik nahakihid. Kahjustada saanud ka närvilõpmed ja veresooned, mis tähendab, et nahk võib sidekoestuda ja muutuda valgeks. Kaks operatsiooni tehti lapsele vahetult enne pühi, viimane aga detsembri lõpus. Laps praegu paranemas, ehkki tõenäoliselt on vaja operatsioone ka tulevikus.

Märksa keerulisem on praegu hinnata, milliseks jäävad juhtunuga paratamatult kaasnenud psüühilised jäljed. Ehkki poiss polnud varemgi üleliia jutukas, tunnistavad temaga nüüd kokku puutunud spetsialistid, et lapsega kontakti saavutamine pole kaugeltki lihtne.

Kolme ja poole aastase lapse võime maailma mõista on Tartu linna lastekaitseteenistuse juhataja ja lastekaitse peaspetsialisti Merle Liivaku sõnul veel väga piiratud võrreldes hoopis teistsuguse abstraktsioonivõimega täiskasvanuga. "Ma saan aru, et ta ei olnud ka enne seda juhtumit ülemäära jutukas noormees," lausus ta. "Ta ilmselt mäletab palju ja ta on kogenud midagi, aga tema võime ennast väljendada on ju sõnalises mõttes piiratud. On väga keeruline aidata sel lapsel juhtunut endast välja elada või lahti lasta."

Lastekaitsetöötajad tegelevad juba praegu küsimusega, mis saab lapsest pärast haiglaravi lõppu. Liivak kinnitas, et ta esitab kohtule tõenäoliselt lähiajal taotluse lapse emalt vanema hooldusõiguse äravõtmiseks. "Praegu pole sellega väga kiire, sest laps on ühes asutuses ja ema teises," lausus Liivak. "Rohkem ei saa ema last kuidagi kahjustada."

Justiitsministeeriumi andmetel suri eelmisel aastal Eesti vanglates viis kinnipeetavat, mis on viimase viie aasta madalaim näitaja, vahendab rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Eelmise aasta viiest vanglasurmast kolm olid tingitud haigestumisest ja ning kaks vangi tegid enesetapu, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

Viimase viie aastaga on vanglates surnud kokku 34 vangi, neist üks tapeti, haiguste tõttu suri 27 ja kuus vangi läksid vabasurma.  

Enim vanglasurmasid registreeriti 2011. aastal, kui kaheksa vangi suri haigestumise tõttu, kolm vangi tegid enesetapu ning üks vang tapeti kambrikaaslase poolt.  

Detsembri lõpu seisuga viibis vanglates kokku 3036 inimest, kellest 2413  kandis karistust ning 623 oli kahtlustatavana vahistatud.

Kinnipeetute hulgas on naisi 146, alaealisi 30 ning eluaegseid vange 38.  

Tallinna vanglas oli 983, Viru vanglas 902, Tartu vanglas 891 ning Harku ja Murru vanglas kokku 260 inimest.

Kriminaalhoolduse all on detsembri lõpu seisuga 6025 inimest, kellest 1292 on määratud ühiskondlikult kasulikule tööle, 558 on ennetähtaegselt vanglast vabastatud ning 100 inimest on allutatud elektroonilise järelevalve alla.

Lõppenud aastal nakatus Eestis HIV-i 325 inimest ja aids diagnoositi 24 inimesel.

Kõige enam registreeriti terviseameti andmeil HIV-i nakatunuid lõppenud aastal Tallinnas, kus tuvastati kokku 185 HIV-positiivset inimest. Ida-Virumaal registreeriti 73, Narvas 50, Tartumaal kaheksa, Lääne-Virumaal viis, Pärnumaal kaks ning Hiiumaal ja Viljandimaal üks HIV-i nakatunud inimene.

Kuude lõikes registreeriti kõige rohkem HIV-i nakatunuid aprillis, mil tuvastati 36 HIV-postiivset. Veebruaris tuvastati HIV 32, juunis 31, märtsis 29, mais ja juulis 28, oktoobris 26, septembris  25, novembris 24, jaanuaris 23, detsembris 22 ja augustis 21 inimesel.

Aidsi haigestus lõppenud aastal Tallinnas 11, Ida-Virumaal viis, Lääne-Virumaal kolm, Harjumaal ja Narvas kaks ning Järvamaal üks inimene.

Kokku on aastate jooksul Eestis HIV diagnoositud 8701 inimesel, sealhulgas aids 414 inimesel.

Möödunud aastal oli kõige soojem kuu juuli, pakaseliseim aga märts, kõige sajusem oli november, päikest sai aga enim nautida juunis, selgub ilmateenistuse ülevaatest.

Juulis oli keskmine õhutemperatuur 17,7 kraadi, märtsis oli aga keskmiselt 6,3 kraadi külma. Saduderohkel novembril sadas alla 72 millimeetrit sademeid, juunis oli aga päikesepaistet koguni 292,3 tundi.

Mai oli mullu viimase poole sajandi üks soojemaid. Eesti keskmine õhutemperatuur oli mais 13 kraadi, soojem on viimase poole sajandi jooksul olnud vaid korra, 1993. aastal, kui maikuu keskmine õhusoe ulatus 13,6 kraadini.

Samas oli maikuus ka päevi, kui sadas eriti palju vihma. Nii tuli 17. mail Haapsalus kahe tunniga maha koguni 65 millimeetrit sademeid, päev hiljem aga sadas Sõrves päevaga koguni 110 millimeetrit vihma. 19. mail olid suured sajud ka Jõhvis ja Kundas. Eesti sajurekord pärineb aga 1937. aasta 27. augustist, kui päevaga tuli alla 120 millimeetrit vihma.

Suve keskmine õhutemperatuur oli mullu keskmiselt 17,4 kraadi. Sama soojad on olnud veel 1999. ja 2006. aasta suved, rekordkuumad olid aga 2010. ja 2011. aasta suved 18,1 kraadiga.

Sügiskuude keskmine temperatuur oli mullu 8,2 kraadi, mis annab alates 1961. aastast viienda koha. Kõige soojemat sügist said eestimaalased nautida 2011. aastal, kui keskmine õhutemperatuur ulatus 9 kraadini.

Suviste sademete hulk oli keskmiselt 149 millimeetrit, mis annab mullusele aastale kümnenda koha alates 1961. aastast. Pikaajalisest keskmisest normist tuli mullu suvel alla 71 protsenti sademeid, seega oli suvi keskmisest oluliselt kuivem.

Detsember oli mullu poole sajandi üks soojemaid, kui keskmine õhutemperatuur jäi 2,5 kraadi juurde, samas norm on 2,5 miinuskraadi. Seega positsioneerus detsember oma soojusega jagama teist ja kolmandat kohta viimase poole sajandi aastate hulgas. Detsembri soojusrekord pärineb 2006. aastast, kui keskmine õhusoe ulatus koguni 4,2 kraadini.