Eesti lastest 24 protsenti elavad poolikus ehk üksikvanemaga peres, kahe vanemaga peres kasvab lastest 76 protsenti, selgub statistikast.

Üksikvanemaga ühepereleibkonnas kasvab umbes 21 protsenti lastest ja nende osatähtsus on aastatega pisut kahanenud, selgub statistikaameti teisipäeval avaldatud laste heaolu teemalisest artiklite kogumikust. Lisaks elab 2–3 protsenti lastest üksikvanemaga mitmepereleibkonnas.

Enamik ehk 93 protsenti üksikvanemaga elavatest lastest elab koos emaga. Mida vanemad on lapsed, seda sagedamini elavad nad üksikvanemaga. Päris üksi elab 0,3 protsenti ehk umbes 600 last.

Mitmepereleibkondi ja mitme liikmega mittepereleibkondi on Eestis vähe ja mõlema osatähtsus on aja jooksul pisut kahanenud. Mitmepereleibkonnas elab umbes 11 000 last ehk viis protsenti tavaleibkondade lastest. Mitme liikmega mittepereleibkonnas elab Eestis umbes 1700 last ehk 0,7 protsenti tavaleibkondade lastest ja nende osatähtsus on pisut kahanenud. Umbes pooled mitmeliikmeliste mittepereleibkondade lastest on ühe vanavanemaga koos elavad lapsed, ülejäänud elavad näiteks koos õdede ja vendadega või teiste sugulastega või mittesugulastega.

2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub ka, et alla 18-aastaste lastega perede osakaal leibkondade koguarvus on selle ajaga langenud 34 protsendilt 25 protsendini.

Alates möödunud aasta detsembrist võib sõiduauto paagis Venemaalt maksuvabalt kütust tuua vaid kord kuus, kuid äri eesmärgil kaupu või reisijaid vedades see piirang ei rakendu.

"Korduvatel piiriületustel samas kuus rakendub aktsiisivabastus reisijate või kaupade veol, mida võib tõesti teha ka maksimaalselt 3,5 tonni kaaluva sõidukiga," ütles rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Mailin Aasmäe BNS-ile.

Kuid seda ainult tingimusel, et tegemist on selleks ette nähtud sõidukiga - näiteks sõiduauto ei ole "kaubaauto" ja tegemist on tegeliku ettevõtlusega, see tähendab isik on FIE, OÜ või AS, kellel olemas sellel alal majandustegevus, rääkis Aasmäe ja lisas: "Näiteks eraisikust Mati ei saa pretendeerida "kaubavedajaks" ega naabrit Venemaale viiv FIE-st kingsepp "reisijateveo korraldajaks"."

"Kui ma lähen Passatiga piirile ja ütlen, et viin sõbra tasu eest vanaema vaatama või sõbra tellimusel toon Pihkva turult veoteenusena 50 kilogrammi kartuleid, siis see ei ole kaubavedu ja sellele soodustus ei laiene," sõnas Aasmäe.

Maksupettuse risk on olemas, kuid maksu- ja tolliameti (MTA) hinnangul ei ole risk suur. MTA kontrollib aktsiisivabastuse kohaldumist piiril nii reisijate kui ka kaubavedajate puhul. Kui piiriületajale aktsiisivabastus ei kohaldu, siis maksustatakse nii kaubavedajate kui ka reisijate poolt üle piiri toodav kütus samamoodi.

"MTA jaoks on ühtemoodi oluline nii reisijate aktsiisivabastuse kui ka kaubavedajate aktsiisivabastuse rakendumise õigsus. Kõik, kes rikuvad aktsiisivabastuse tingimusi, peavad maksud tasuma," ütles MTA pressiesindaja Uku Tampere BNS-ile.

Kauba- ja reisijateveo aktsiisivabastuse kontrollitaktika on Tampere sõnul mõnevõrra erinev – tuleb tuvastada aktsiisivabalt sisse toodud kütuse väljapumpamine sõidukist. MTA kontrollib rikkumiste tuvastamiseks pisteliselt kauba- ja reisijatevedu teostavates sõidukites olevat kütusekogust ja hodomeetri näitu ning sellised kontrollid on olnud ka tulemuslikud.

"Hetkel on käimas mitmeid menetlusi. Neist markantseim on juhtum, kus tuvastati umbes 200 000 liitri kütuse väljapumpamine pikema aja jooksul," lisas Tampere.

Vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele on ka kuni 3,5-tonnise täismassiga veokiga kolmandast riigist Eestisse sisenedes kütus aktsiisist vabastatud, seda olenemata piiriületamise sagedusest.

Aktsiisivabastust rakendatakse vaid sellistele sõidukitele, mis on ette nähtud kaubaveoks ning mida kasutab isik, kelle majandustegevuseks on rahvusvaheline kaubavedu. Aktsiisivabastus on piiratud vaid sõiduki standardses kütusepaagis oleva kütusega. Kanistritega kaasaveetavale varukütusele aktsiisivabastus ei laiene.

Ettevõtjate puhul, kes veavad kaupa alla 3,5-tonnise täismassiga veokitega, kohaldatakse aktsiisivabastust, kui on täidetud ülejäänud aktsiisiseaduses toodud tingimused ehk kütust tuuakse standardses kütusepaagis ning puuduvad ka tõendid, et sama ettevõtja oleks varasemalt tegelenud ebaseadusliku kütuse paagist väljapumpamisega.

Veo eesmärk, milleks on rahvusvaheline veosevedu, peab olema täidetud. See tähendab, et Eestisse või Eestist ühe ja sama mootorsõidukiga edasi-tagasi autoveo korral peab vähemalt ühel suunal olema sõit tehtud veosega. Autoveoseaduses tähendab autovedu sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ette nähtud sõidukiga.

Laste suhteline vaesus on aastate jooksul vähenenud, langedes 2010. aasta 19,5 protsendilt 2011. aastaks 17 protsendile, selgub statistikast.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas tõi teisipäeval statistikaameti "Laste heaolu" kogumikku kommenteerides esile, et kuigi laste vaesus on enam kui kümnendiku võrra langenud, vajab iga puuduses elav laps abi, teatas sotsiaalministeeriun BNS-ile. "Kuniks Eestis on kasvõi üks puudust kannatav laps, peab laste vaesus pälvima ühiskonnas tõsist tähelepanu," rõhutas minister.

Kuigi kõige kindlamaks vaesuse ravimiks on vanemate tasuv töökoht, tuleb ministri hinnangul ka sotsiaaltoetusi suunata just enim abi vajavatele peredele. "Vajaduspõhiselt kasvavad peretoetused, toimetulekutoetuse oluline tõus ning uus lastekaitseseadus on kõik suunatud puudust kannatavate laste aitamiseks," ütles Rõivas. Samuti rõhutas minister, et nii vajaduspõhine lastetoetus kui toimetulekupiir peavad kasvama ka tulevikus.

Universaalset lastetoetust täiendab vajaduspõhine peretoetus. Toetus suureneb 2015. aasta algusest ning saab olema 19,18 eurot perele, kus kasvab üks laps ning 38,36 eurot perele, kus kasvab kaks või enam last. Eelmise aasta 1. juulist tõusis lapsetoetus kolmanda ja enama lapse kohta peres 76,72 euroni ning alates 1. jaanuarist 2015 suureneb kolmanda ja enama lapse lapsetoetus 95,9 euroni.

Toimetulekupiir tõusis tänavu ligi 20 protsenti ning on üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 90 eurot kuus. Perekonna teise ning iga järgneva liikme toimetulekupiir hakkab olema 72 eurot kuus. Töötasu alammäär tõusis sel aastal 320 eurolt 355 euroni, tuleval aastal tõuseb see 390 euroni.

Lõppenud aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eesti piirkonnas ühtekokku 100 144 pilv-maa välgulööki, mida on tavalisest ligi poole võrra enam.

Perioodi 2005-2013 keskmine on 70 000 pilv-maa välku aastas, teatas ilmateenistus. Mullusest veel rohkem välku lõi aastatel 2010 ja 2011.

Kõige äikeselisemaks päevaks oli Lääne- ja Põhja-Eestis 9. august, Kirde-Eestis domineerisid aasta kokkuvõttes 26. juuni äikesetormid. Ida- ja Lõuna-Eestis jäi aasta kõige äikeselisem päev paljudes kohtades aga äikesehooaja algusesse ja esines mais või juuni algul.

Äikesepäevade arv möödunud aastal üle Eesti vahemikus 12-21, kõigi linnade keskmine oli 16,6. Kõige enam oli äikesepäevi Pärnus ja Võrus, kõige vähem aga Tõrvas.