Peaminister Andrus Ansip teatas pühapäeval ametlikult oma tagasiastumisest ja kinnitas, et see otsus on kantud tema isiklikest veendumustest.

“Siinsamas Vanemuise kontserdisaalis teatasin kaks aastat tagasi, et see valitsus jääb viimaseks, mida juhin. Öeldu tähendas, et uut valimiskampaaniat mina peaministrikandidaadina enam ei alusta. Nii ongi,” ütles Reformierakonna esimees Ansip Eesti sünnipäeva eelõhtul peetud kõnes.

Ta kinnitas, et esitab 4. märtsil presidendile ametliku lahkumispalve.

2012. aastal ütles Ansip Tartus peetud kõnes, et ei kavatse uuesti peaministriks kandideerida. “See, kaks aastat tagasi langetatud otsus oli kantud mu enda veendumusest, et igaks asjaks siin elus on mõistlik aeg, et igal asjal on algus ja lõpp. Ning iga lõpp võib olla millegi uue algus. See otsus ei sündinud kellegi survel. Nii palju kui on survestajaid, nii palju on ka toetajaid. See on poliitika reaalsus, võiks isegi öelda – rutiin,” rääkis Ansip pühapäeval. “Nõnda siis – joon alla,” lisas ta.

Ansipi sõnul peab ta mõistlikuks anda peaministri amet üle juba praegu, sest “ainult sel juhul on inimestel võimalus 2015. aastal valida senise poliitika jätkumise poolt või vastu”.

“ Muidugi otsustab seda, kellele usaldada valitsuse moodustamine, president. Reformierakonna esimehena kinnitan, et meil on kandidaate, kes saaksid valitsusjuhi ametis hästi hakkama. Ja me oleme jätkuvalt valmis valitsust moodustama, et edaspidigi hoida Eestit elamisväärse paigana, edendada liberaalset majanduskeskkonda, kaitsta vaba sõna ja vaba turgu, rahvuslikku meelsust ja üha tervemat Eestit. Kõike seda head, mille eest ka minu juhitud valitsused on seisnud,” rääkis Ansip.

Reedel otsustas valitsuspartei Reformierakonna juhatus, et esitab peaministri kandidaadiks partei asutajaliikme, praeguse Euroopa Komisjoni transpordiviloiniku ja komisjoni asepresidendi Siim Kallase.

Lahkuva peaministri Ansipi sõnul on ta uhke, et töötas valitsusjuhina rohkem kui kolmandiku taasiseseisvunud Eesti riigi elueast. “Ma pean seda rahva usalduse märgiks, mille eest olen südamest tänulik. Pean seda erakonnakaaslaste toetuse, koalitsioonipartnerite koostöötahte ja ka opositsiooni respekti märgiks,” sõnas Ansip.

Ta nimetas oma peaministriks oleku aega aastatel 2005-2014 “tõsise pühendumise aastateks” ning kiitis Eesti valitsussektori väikest võlakoormust, riigi korras rahandussüsteemi ning Eesti atraktiivsust välisinvestoritele.

“Isegi need pahatahtlikud oponendid, kes peavad Eesti riigi korraldust ebaõnnestunuks ja tema valitsust nurjunuks, ei saa üle ega ümber faktidest,” rääkis Ansip. “Eesti on jätkuvalt atraktiivne välisinvestoritele. Rahvusvahelise Valuutafondi klassifikatsiooni järgi kuuluvad postsotsialistlikest riikidest ainult Sloveenia, Tšehhi, Slovakkia ja Eesti arenenud majandusega riikide hulka. 2013. aasta Inimarengu Aruande järgi edestavad Eestit postsotsialistlike riikide seas inimarengu indeksi väärtuselt ainult Sloveenia ja Tšehhi,” lisas ta.

Peaminister juhtis tähelepanu eesti suurenenud julgeolekule, mille üheks tagatiseks on kaitsekulude kaheprotsendiline eraldamine sisemajanduse kogutoodangust ning investeeringud energeetikasse ja infotehnoloogiasse.

“Eestis on praeguseks antud ligi 150 miljonit digitaalallkirja, aastas lisandub umbes 40 miljonit allkirja. Võrdluseks: Leedus on üldse antud 10 ja Lätis 3 miljonit allkirja,” rääkis lahkuv valitsusjuht. “Isegi innovatsiooni poolest tuntud Põhjamaades ei ole digiallkiri veel omaks võetud. Eesti inimesed, kes töötavad ametites ja ettevõtetes või kes ka eraisikutena puutuvad sageli kokku dokumentidega, teavad, millise tohutu aja- ja paberisäästu annab digiallkiri.”

Ansip tänas kõiki praeguse valitsuse liikmeid Reformierakonnast ning Isamaa ja Res Publica Liidust. Lisaks tänas ametist lahkuv Ansip oma perekonda ja abikaasat.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas määruse, millega seatakse nõuded riigile kuuluvate metsateede korras hoidmiseks ja rikkumise korral taastamiseks.

Edaspidi peab olema metsatee ühe kuu jooksul pärast selle rikkumist uuesti korda tehtud, teatas keskkonnaministeerium BNS-ile. Metsatöödel või puidu veol kahjustada saanud tee korrastamine on rikkuja kohustus. Määrus jõustub üldises korras.

Kõige enam etteheiteid on varasemalt olnud raskete masinatega valede ilmaolude ajal sisse sõidetud sügavate roobaste tõttu läbimatuks muudetud metsateede pärast. Võrreldes seni kehtivate nõuetega on edaspidi sätestatud roopa lubatud maksimaalne sügavus, milleks on 10 sentimeetrit.

Lisaks annab määrus paremad võimalused metsatee omanikul metsateid korrastada. Näiteks kui looduskaitseobjektil on pikali kukkunud puu või kinni vajunud kraav, mille tõttu on teekraavi kogunenud liiga palju vett, on tee omanikul õigus see takistus eemaldada.

Metsatee teeseaduse tähenduses on riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Metsateed võib kasutada igaüks juhul, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud.

Metsateid on Eesti ligikaudu 9000 kilomeetrit.

Esmaspäeval on Eesti Vabariigi 96. aastapäeva puhul Eestis lipupäev, mil lipud heisatakse kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele.

24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapäeva vanematenõukogu Tallinnas "Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele", milles Eesti kuulutas välja sõltumatu ja demokraatliku vabariigi.

Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada, teatas riigikantselei BNS-ile.

Eesti lipud heisatakse ka 3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, 2. veebruaril Tartu rahulepingu aastapäeval, 24. veebruaril iseseisvuspäeval, 14. märtsil emakeelepäeval, mai teisel pühapäeval emadepäeval ja 4. juunil Eesti lipu päeval. 14. juunil üleriigilisel leinapäeval heisatakse lipp leinalipuna. Lipupäevana  tähistatakse ka võidupüha 23. juunil, jaanipäeva 24. juunil, taasiseseisvumispäeva 20. augustil ning isadepäeva novembri teisel pühapäeval. Samuti heisatakse Eesti lipp riigikogu, kohalike volikogude ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit avaldas sel nädalal nördimust tänavuseks tantsupeoks seatud vanusepiiride suhtes ning saatis Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutusele, kultuuriministrile, riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele ja õiguskantslerile pöördumise, juhtides tähelepanu eakate põhiseaduslike õiguste riivele.

"On ebaõiglane ja kaalutlemata teatada kultuuripärandi aastal, kultuuripärandi hoidjale, sest seda ju eakad läbi põlvkondade on, et nad ei saa tantsupeole vanuse tõttu - see on alatu, diskrimineeriv ja põhjendamatu," seisab liidu pöördumises. Liit viitab pöödumises mitmetele põhiseaduse paragrahvidele ja juhib tähelepanu eakate põhiseaduslike õiguste riivele.

"On ääretult kurb, et tantsujuhtide poolt sõnastatud rühmaliikide vanusevahemikke puudutavaid teemasid on tõlgendatud viisil, mis on paljudele meelehärmi valmistanud," ütles BNS-ile Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum.

"Antud juhul ulatuvad otsuse tagamaad 2009. aastasse, kui tollase tantsupeo kokkuvõtetes jäi tantsurühmade juhendajate tagasisidena kõlama, et rühmade liigitus vajab korrastamist ning et selgelt sõnastatud kriteeriumid oleks juhendajale abiks oma kollektiivi liigi valikul, sest just tantsurühma juhendaja otsustab, millises liigis ta oma rühmaga tantsupeole läheb. Senine rahvatantsurühmade liigitus  on kujunenud tantsupidude traditsiooni ja kogemuse põhjal, kus kõige rohkem osalejaid on alati olnud segarühmades. Liigitus jagas tantsijaid vanuse ning kogemuste järgi ning otsustamine, millises liigis tantsupeol tantsida, oli tihti tunnetuslik," rääkis Weidebaum.

2012. aasta 14. aprillil toimus Tallinnas ümarlaud, millel osalesid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi (ERRS) mentornõukoda, tantsupeo kunstiline toimkond ja maakondade tantsujuhtide esindajad, kes iga liigi puhul võtsid aluseks reaalse olukorra oma liigis ning seeläbi sõnastasid tantsurühmade kirjeldused senisest selgemaks. ERRS-i mentornõukoja kinnitusel ei olnud antud otsuse puhul tegemist vanuse piirmääradega, vaid tantsurühma soovitusliku vanusevahemike määratlusega, mis on osa iga liigi kirjeldusest.

"Sarnaselt on määratletud ka rühmade koosseisude suurus ning kirjeldatud on ka teisi nõudeid peole pääsemiseks, nagu eeskujulikult omandatud repertuaar ning rahvarõivaste olemasolu jms. Tantsujuhid on korduvalt kinnitanud, et peole pääsemise kriteeriumiks ei ole kindlasti mitte iga tantsija vanus, vaid endiselt on selleks korrektselt omandatud ja heal tasemel esitatud repertuaar," selgitas Weidebaum.

"Tegemist on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kui tantsuliikumist korraldava ja suunava keskseltsi korraldatud tantsujuhtide ja tantsuliikumisega seotud tantsujuhtide-mentorite poolt selgemaks sõnastatud tantsurühmade kirjeldustega, mis siiani toiminud süsteemi tantsijate jaoks oluliselt ei muuda, vaid täpsustavad täna kehtivaid kokkuleppeid ning sõnastavad selgemaks rühmade kirjeldused. Ning tantsujuhid on korduvalt kinnitanud, et vanuse tõttu keegi peolt kõrvale ei jää," kinnitas Weidebaum.

Õiguskantsleri avalike suhete nõunik ütles BNS-ile, et õiguskantsler ei ole Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu avalduse menetlusse võtmist veel otsustanud.