Vangid on hakanud esitama hulganisti pankrotiavaldusi

Vangid on hakanud pärast riigikohtu mullust pretsedenti hulganisti esitama pankrotiavaldusi, mille menetlemise kulud teevad meelehärmi pankrotihalduritele, kirjutab Postimees.

Nelja naise vägistamise eest 15-aastase vanglakaristuse saanud Guntars Kaziks taotles mullu enda pankroti väljakuulutamist. Ta põhjendas taotlust sellega, et peab vangis istuma veel 12 aastat ega saa ilma sissetulekuta kuidagi rahuldada kohtutäiturite ja teiste ametiasutuste esitatud nõudeid. Nii Tartu maakohus kui ka Tartu ringkonnakohus jätsid tema pankrotiavalduse menetlusse võtmata.

Riigikohus otsustas aga 2013. aasta 27. veebruaril, et kohtutel polnud õigust keelduda. Enne seda riigikohtu lahendit ei võetud vangide pankrotiavaldusi menetlusse, kuna maa- ja ringkonnakohus leidsid, et kinnipeetava pankroti menetlust ei ole võimalik edukalt teha ega tema taotletavat füüsilise isiku pankrotti välja kuulutada.

Harju maakohtus ametlikku statistikat ei ole, kuid pankrotihaldurite hinnangul on seal käimas 40–50 kinnipeetavate pankrotimenetlust. Viru maakohtule esitasid vangid 2013. aastal 19 avaldust pankroti väljakuulutamiseks, neist viis on rahuldatud, 11 avaldust ei ole menetlusse võetud, ühe avalduse võttis võlgnik tagasi, üks jäeti rahuldamata ja ühes tsiviilasjas menetlus käib.

Tartu maakohus on välja kuulutanud kahe kinnipeetava pankroti ja viit avaldust menetletakse.

"See on natuke nagu pro bono töö, millest saadud tasu ei kata tehtud kulutusi. Me oleks seda valmis tegema inimeste puhul, kes on jäänud elu hammasrataste vahele, aga kui tegemist on vangidega, kes on tahtlikult kahju tekitanud, siis väga soovi nendega tegeleda ei ole," ütles kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimees Andres Hermet.

Vangidelt pole lootustki oma tasu kätte saada ja halduritel tuleb leppida 397 euro suuruse (miinus maksud) riigi hüvitisega.

Hermeti sõnul raiskavad praegu vangide peale suure hulga aega nii kõrgelt kvalifitseeritud pankrotihaldurid kui ka kohtunikud ning õnnelik on ainult kinnipeetav, kellel piisab vaid avalduse esitamisest ja tema eest tehakse kõik ära.

Kuna vangid on tavaliselt haldurite sõnul korrapäratu elustiiliga, siis on võlgu jäädud igasuguste teenuste kasutamise eest. Pikaajalisi laene neil enamasti võtta ei õnnestu, kuid kiirlaenudega on nad sina peal. Lisanduvad veel riigi määratud advokaadi tasud, mitmesugused trahvid ja kannatanutele välja mõistetud kahjuhüvitised.

Vara, mida pankrotiprotsessi jooksul realiseerida, vangidel aga tavaliselt ei ole, miinimumpalka ületavat sissetulekut samuti mitte. Seega pole võimalust, et menetluse jooksul mingigi osa võlgadest tagasi makstaks.