Hingamisteede viiruste tõttu vajas arstiabi ligi 5000 inimest

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas möödunud nädalal arstiabi 4914 inimest, võrreldes nädalataguse ajaga kasvas haigestumine 18 ja gripitaoliste haigestumiste arv 23 protsendi võrra.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 382, teatas terviseamet. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus  Ida-Virumaal, Narvas, Tartumaal, Viljandimaal ja Läänemaal.

Enim haigestuvad jätkuvalt kuni viieaastased lapsed. Haigestumine kasvas väikelaste hulgas  veidi üle 33 ja  koolilaste hulgas 43 protsenti. Täiskasvanute ja vanemaealiste seas püsis haigestumine stabiilsel tasemel. Lähinädalateks võib prognoosida gripihaigestumiste suuremat tõusu koolilaste, aga ka täiskasvanute hulgas.

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 16 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel haiglaravile toimetatud 67 patsienti, neist 20 kuni nelja-aastast, seitse viie- kuni 14-aastast, 19 vanuserühmas 15-64 ning 21 vanemaealiste vanusrühmas.

Hospitaliseerimise sageduse suhe vastava vanusrühma inimeste hulgas näitab, et vanemaealiste haigestunute seas oli hospitaliseerimine 13 korda kõrgem laste hospitaliseerimise sagedusest.

Intensiivravi vajavate gripijuhtude ülevaade põhineb Lääne-Tallinna keskhaigla,  Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Pärnu haigla andmetel. Nimetatud kolme haigla andmeil on alates jaanuarist vajanud  gripi tõttu intensiivravi viis inimest vanuses 55-78 eluaastat, kellest kõik kuulusid riskirühmadesse. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.  

Käesoleva hooaja gripivaktsiin sisaldab komponente mõlema ringluses oleva gripiviiruse vastu.

Sellest nädalast saab grippi haigestumise intensiivsust Eestis hinnata keskmiseks ja gripilevikut laialdaseks. Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas kuni 72 protsenti. Lähinädalatel on oodata haigestumise kasvu.

Läinud nädalal kinnitati laboratoorselt 59 gripiviirust, millest kõik olid A-gripiviirused. Täpsemalt määratleti 42 A-gripi viirust, nendest kaks olid A gripiviiruse alatüübid H3N2 ja ülejäänud 40 A-gripi viirus H1N1, tuntud ka kui seagripp.

Umbes 30 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude hingamisteede viirusnakkusi põhjustavate viirustega. Teistest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli  peaaegu võrdselt 10 protsenti RS- ja paragripi viirused.