Veebruaris Eestiski tarbijahindu tugevasti mõjutanud mootorikütuse hinnalangusel on Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul veelgi langusruumi, sest maailmaturul on oodata naftahindade langust.

"Veebruaris oli mootorikütus aastases võrdluses 4,6 protsenti odavam. Maailmaturu toornafta hind eurodes oli aga isegi 8 protsenti odavam," ütles Mertsina BNS-ile.

Ühest küljest mõjutab Mertsina sõnul eesoleval perioodil maailmaturu naftahinda arenevate turgude aeglasem kasv ja sellest tulenevalt veidi nõrgem nõudlus. Teisest küljest on oodata OPEC riikide naftatoodangu ning selle ekspordi suurenemist.

Lisaks Liibüale ja Iraanile peaks naftatoodang suurenema ka Põhja-Ameerikas, kus on viimasel ajal tehtud palju investeeringuid naftatootmise uude tehnoloogiasse, märkis Mertsina, kelle hinnangul peaks suurem naftatootmine tänavu maailmaturu naftahindasid allapoole tooma.

Swedbanki prognoosi kohaselt alaneb naftahind praeguselt ligi 108 dollarilt barreli kohta 105 dollarini. Samas on naftahinnad väga tundlikud geopoliitilistele kriisidele. Peamiseks ohuallikaks on jätkuvalt Lähis-Ida.

Näiteks Venemaa ja Ukraina konflikti eskaleerumine eelmise nädala lõpus kuni selle nädala esmaspäevani tõstis maailmaturul naftahindasid, kuid need on uuesti allapoole liikunud.

Euroopa jaoks aitab maailmaturult sisseostevate toorainete hindu all hoida ka tugev euro.

Ohtlikuks muutunud jääolude tõttu jäi laupäeval Peipsi järvel hätta sadakond kalameest, piirivalve on jäälemineku keelanud kogu Peipsil.

Piirivalvurid päästsid laupäeval ootamatult tekkinud jääpragude tõttu hätta sattunud kalureid nii Mehikoorma, Varnja kui ka Mustvee lähistelt järvistu jäält, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Nii teatas laupäeva pärastlõunal Läti kalamees Mehikoorma kordonisse, et on koos sõbraga Peipsi järvel hädas ning ei pääse ootamatult järvejäässe tekkinud jääprao tõttu tagasi kaldale. Lisaks teatas kalamees, et tema sõbra tervis pidavat olema halb ning too ei tunne end hästi.

Hõljukil hädalistele appi sõitnud Mehikoorma kordoni piirivalvurid avastasid, et kahe hädalise asemel ootas päästmist pea poolsada kalameest, kes kõik jääprao taga kuivale maale toimetamist ootasid. Piirivalvurid vedasid kõik abivajajad hõljukil Meerapallu, kust kalamehed omal jõul edasi liikusid. Kokku oli abivajajaid 56. Ühe kalamehe viisid meedikud tervisekontrolli, teiste tervislik seisund oli hea ning meedikute abi neist keegi rohkem ei vajanud.

Ka vajasid laupäeval piirivalvurite abi ka Varnjast ja Mustveest Peipsile läinud kalurid, kes samuti etteaimamatult tekkinud jääprao tõttu järvejääle lõksu jäid. Piirivalvuritele tulid appi kohalikud elanikud ning hõljuki ja paatide abile toimetati neis piirkondades kaldale umbes 40 abivajanud kalameest.

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm nentis, et piirivalvuritel oli laupäeval väga kiire ning töine hommikupoolik.

Tamm toonitas, et alates laupäevast on ohtlikuks muutunud jääolude tõttu keelatud Peipsile minek mistahes viisil terve järvistu ulatuses.

Kaitseväes teenib praegu aega 16 naist, tänavu on võimalus aega teenima minna veel kuni 30 naisel.

Kaitseväe peastaabi pressiesindaja ütles BNS-ile, et ajateenistuses on praegu 16 naist, neist neli Kuperjanovi jalaväepataljonis, viis 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonis ning seitse Kirde kaitseringkonnas.

Kuperjanovi jalaväepataljonis teenivad naised alustasid teenistust möödunud aasta juulis ning tagalapataljonis teenivad naised mullu oktoobris.

Kirde kaitseringkonnas alustas viis naist ajateenistust õhutõrjepataljonis tänavu jaanuaris, suurtükiväepataljonis teenib üks mullu juulis ja üks mullu oktoobris teenistust alustanud naine.

Kaitseressursside ameti (KRA) pressiesindaja ütles BNS-ile, et tänavu on juulis plaanis võtta ajateenistusse kuni 22 ning oktoobris kuni kaheksa naist. Ta toonitas, et tegemist on plaaniga, sest naised saavad astuda ajateenistusse vaid vabatahtlikult ning seega pole teada, kui palju neid tegelikult ajateenistusse asuda soovib.

Tänavu jaanuaris asus teenistusse kuus neidu, KRA pressiesindaja sõnul oli plaanis selle kutsumisega teenistusse võtta kuni kaheksa neidu.

Möödunud aastal asus vabatahtlikuna ajateenistusse kokku 15 naist, plaan oli võtta ajateenistusse kuni 16 naist.

Möödunud aasta 1. aprillil kehtima hakanud uus kaitseväeteenistuse seadus võimaldab naistel võtta vabatahtlikult kaitseväekohustuse ja läbida ajateenistust  ja reservteenistust meestega samadel alustel.

Veerand küsitletutest eelistab praeguse võimuliidu jätkamist, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide liit kogus toetust poole vähem, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud TNS Emori küsitlusest.

Emori üle-eestilises telefoniküsitluses esitati vastajatele viis teoreetilist varianti, mis tagaks enamuse praeguses riigikogus. Küsitlusele vastanud kodanikest eelistas 25 protsenti praegust Reformierakonna ja IRL-i koalitsiooni. Eesti keelt kõnelevate vastajate seas oli toetus senise võimuliidu jätkamisele 29 protsenti.

Populaarsuselt teisel kohal oli 17 protsendiga toetusega Reformierakonna, IRL-i ja sotsiaaldemokraatide liit.

Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide liitu toetas 13 protsenti vastanutest ehk pea poole vähem kui senise võimuliidu jätkamist.

Neljandale kohale jäi Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i liit kümeprotsendilise toetusega. Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliitu toetas seitse protsenti vastanutest.

Reformierakonna, IRL-i ja sotsiaaldemokraatide liitu toetas eesti keelt kõnelevate vastajatest 21 ning Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide liitu 14 protsenti.

Vene keelt kõnelevate vastajate seas oli esikohal Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i koalitsioon, sellist võimuliitu toetas 21 protsenti vene keelt kõnelevatest vastajatest. Teine eelistus oli vene keelt kõnelevate vastajatele Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon, seda toetas 19 protsenti vastanutest.

Uuringufirma TNS Emor viis üle-eestilise telefoniküsitluse läbi 4.-6. märtsini ja sellele vastas 550 Eesti elanikku.