Seadusemuudatus salastaks kohtuotsustes kurjategijate nimed

Kui praegu riigikogus arutusel olev seadusemuudatus läbi läheb, kaetakse kohtuotsustes kurjategijate nimed kinni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ehkki eriti raskete kuritegude, nagu mõrvade kohta või inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude puhul see ei kehti, muutuvad salastatuks näiteks tapjate, piinajate, väljapressijate, varaste, võimu kuritarvitajate ja veel paljude muude süüdimõistetute nimed.

Eelnõule seisab vastu Eesti Ajalehtede Liit (EALL), sest see ei riiva mitte üksnes ajakirjanike, vaid kogu avalikkuse huve. Ministeeriumi selgitus, et karistusregistrist saab nimed vajaduse korral nelja euro eest päringu kohta endiselt kätte, EALL-i esimeest Mart Raudsaart ei rahulda.

„Üks asi on see, et nimesid enam tasuta kätte ei saa. Teine aga see, et kui varem oli info dokumentides korraga kõik näha, siis nüüd [kui seadus sel kujul jõustub] võtab info kättesaamine palju aega, seda enam, et kui meil on lugu tehes kahtlus ühe või mitme nime puhul, on lugusid, kus läbi tuleb töötada ka sadu isikuid. Kõik tegevused muutuvad aeganõudvamaks ja kallimaks,” selgitas Raudsaar.

Ta lisas, et olulised uuriva ajakirjanduse lood on sündinud osaliselt just tänu sellele, et avalikku infot on olnud lihtne kasutada. Raudsaar rõhutas veel, et muudatus on oluline ka tavainimestele. Ta tõi näite korterit üürile andvast inimesest, kes varem sai interneti otsingumootoreid kasutades lihtsalt üürilise kriminaalset tausta tasuta kontrollida. Nüüd see aga enam nii kerge ei ole ja potentsiaalse üürilise võimalikud kelmused, võlad ja muu selline jäävad silmale nähtamatuks.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Kati Maitse-Pärkna ütles ühe põhjendusena, et karistuse kustumisel tuleb süüdimõistetu nimi kohtulahenditest nagunii eemaldada – see tähendab aga kohtutele väga mahukat tööd.

„Mis aga veel olulisem – ka siis, kui kohtulahendite andmebaasis nimi lahendist eemaldatakse, jääb alles võimalus, et internetti jäävad avalikult kättesaadavaks esialgsed lahendid. Riigil lasub aga kohustus tagada andmete kaitse ja avaliku juurdepääsu lõpetamine pärast nende karistusregistrist kustutamist,” põhjendas ta.

Kuigi muudatus häirib avalikkuse huve, on see õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul siiski õigustatud, sest ehkki üldiselt peaks kogu avaliku võimu tegevus olema nähtav, läbipaistev ja teave selle kohta lihtsalt kättesaadav, on siinkohal võimalik inimese õiguste kahjustamine suurem. „Praegusel juhul on jutt pigem erisugusest valdkonnast, kus teabe avalikustamisega kaasneb konkreetse isiku õiguste, vabaduste ja huvide riive.”

„Seetõttu on ühelt poolt mõistetav, et seadusandja kaalub avalikustamise mõju isikutele väga hoolikalt ja püüab leida tasakaalustatud lahenduse, mis saavutab erinevad huvid ja eesmärgid,” ütles Teder ja rõhutas, et kuna praegu tegeletakse alles seaduse eelnõuga, võib lõplik lahendus muutuda.