Vangide arv langes taasiseseisvunud Eesti ajaloos esmakordselt alla 3000, kui esmaspäevase seisuga oli Eesti kinnipidamisasutustes 2980 kinnipeetavat.

Kui veel kümme aastat tagasi oli Eestis 4576 kinnipeetavat ning möödunud kümnendi keskel 4410 vangi, siis 2012. aastaks oli see arv langenud 3371-ni ning mullu rekordilislet madalale 3123-ni.

Alanud aasta esimese kahe kuuga on vangide arvu langus jätkunud, jõudes esmaspäevaks 2980-ni. Neist 2442 on süüdimõistetud kurjategijad ja 538 vahistatud. Alaealisi on praegu trellide taga 32, naisi 151, eluaegseid 40 ning avavangla vange 141.

Kõige rohkem on kinnipeetavaid Tallinna ja Viru vanglas ehk vastavalt 941 ja 925. Tartu vanglas on 888 vangi ning Harku ja Murru vanglas 226.

Kriminaalhooldusaluseid on esmaspäevase seisuga 6069, nende hulgas on 560 ennetähtaegselt vabastatut, 1353 üldkasulikule tööle määratut ja 109 kannavad jalavõru ehk on elektroonilise järelevalve all.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Jako Salla tõdes jaanuaris, et kuigi kinnipeetavate arv on Eestis vähenenud ning seda peamiselt vahistatute hulga vähenemise arvelt, on see siiski pea kaks korda suurem kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt. "EL-is edestavad meid kinnipeetavate arvult vaid Läti ja Leedu. Et saavutada EL-i keskmine tase, peaks meil olema umbes 1500 kinnipeetavat," selgitas Salla.

Nädalavahetusel muutub ilm taas jahedamaks ning oodata on ka lörtsisadu.

Teisipäeva öösel liigub madalrõhulohk ühes vihmahoogudega üle Eesti ja õhumass asendub jahedamaga. Puhub tugev edela- ja läänetuul, hommikuks pöördub tuul loodesse. Õhutemperatuur jääb vahemikku 0 kuni +4 kraadi. Päevaks tugevneb kõrgrõhkkonna mõju. Pilvi on vähe ja ilm sajuta. Loodetuul on võrdlemisi tugev kuni õhtuni ja siis rahuneb. Sooja on oodata 3-8 kraadi.

Kolmapäeva öö tuleb kõrgrõhkkonna servas mõõduka läänekaare tuulega. Ilm on sajuta, aga taevas kattub õhukese kõrge pilvekihiga. Õhutemperatuur jääb vahemikku -4 kuni +1 kraadi. Samal ajal läheneb Skandinaavia põhjatipule juba uus aktiivne madalrõhkkond, mis edasi Barentsi merele suundub. Madalrõhkkonna serva mööda jõuab Läänemere äärde uuesti soojemat õhku. Päeval on pilvi enam, aga sajuvööndi serv Eestini ei ulatu. Tuul puhub edelast ja läänest ning teeb tugevamaid puhanguid eelkõige põhjarannikul ja Peipsil. Sooja tuleb 4-8 kraadi.

Neljapäeval katab Lääne- ja Kesk-Euroopat kõrgrõhuala, põhja pool jätkub aktiivne tsüklonaalne tegevus. Eesti jääb kahe rõhuala piirimaile, seejuures kõrgrõhuala on veidi mõjusam. Ilm on sajuta ja võrdlemisi selge taevaga. Läänekaare tuul on rahulikum. Õhutemperatuur jääb öösel vahemikku -2 kuni +3 kraadi, päeval tuleb meretuulega rannikul sooja 4-5, sisemaal aga 8-11 kraadi.

Reedel jõuab Skandinaavia põhjatippu juba uus aktiivne madalrõhkkond ja selle lõunaserva mööda tuleb Läänemere äärde lisaports sooja. Ilm püsib sajuta. Öö on selgem, päeval kattub taevas õhukese kõrge pilvekihiga. Edelatuul tugevneb. Õhutemperatuur jääb öösel vahemikku -2 kuni +3 kraadi, päeval tuleb sooja 4-10 kraadi.

Laupäeval liigub üle Skandinaavia Soome uus madalrõhkkond, laieneb üle Eesti ja toob saju. Hommikul ja päeval sajab enamasti vihma. Lõunakaare tuul tugevneb. Õhutemperatuur jääb öösel vahemikku 0 kuni +4, päeval tuleb sooja 3-7 kraadi. Õhtul läheb sadu üle lörtsiks. Tuul pöördub läänekaarde ja võib väga tugevaks paisuda ning õhutemperatuur langeb.

Pühapäeval tuleb eemalduva madalrõhkkonna järel lörtsi. Öö võib tulla tormise loodetuulega, päeval puhub tugev läänekaare tuul. Õhutemperatuur jääb öösel vahemikku -2 kuni +2 kraadi, päeval tuleb sooja 1-5 kraadi.

Tartus jäi möödunud nädalal kadunuks perele külla sõita lubanud mees, kelle leidmiseks palub politsei elanike abi. 

38-aastast Mikat nähti viimati 6. märtsil Tartus ning väidetavalt pidi mees liinibussiga Võrru oma perele külla sõitma. Võrru aga mees ei jõudnud ning on sellest ajast teadmata kadunud, teatas Lõuna prefeltuuri pressiesindaja BNS-ile.

Mees on pikka kasvu, umbes 196 sentimeetrit pikk, hallide silmade ja lühikeste heledate juustega. Seljas võib Mika kanda musta nahast tagi, jalas siniseid teksapükse. Mehel võib kaasas olla must seljakott. 

Politsei palub kõigil, kel on mehe asukoha kohta infot või on teda pärast 6. märtsi näinud, helistada politsei lühinumbril 110.

Esmaspäeva hommikul hakkavad Paldiskist Võrumaale liikuma kaitseväe Kalevi jalaväepataljoni kolonnid.

Kalevi jalaväepataljoni kolonnid asuvad Võrumaa sunnas Paldiskist ja Tapalt teele kell 10 esmaspäeva hommikul. Paldiskist liigub Võrumaa suunal marsruudil Paldiski-Jüri-Paide-Tartu-Võru 35, Tapalt marsruudil Tapa-Paide- Põltsamaa-Tartu-Võru 25 sõidukit, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile.

Üksused suunduvad Võrumaale õppusele.

Esmaspäeval Võrumaal Tsiatsungõlmaa harjutusalal algavast õppusest Sula võtab osa kokku 250 Kalevi ja Kuperjanovi jalaväepataljonid ajateenijat ning tegevväelast. Õppuse peamiseks eesmärgiks on ajateenijatest rühmaülemate rünnaku- ja kaitsetaktika oskuste kontrollimine ja täiendamine. Ka hinnatakse õppusel soomukiväljaõppe saanud ajateenijatest rühmaülemaid.

Õppuse esimene osa leiab aset Tsiatsungõlmaa harjutusalal, kus kaks pataljoni viivad läbi ühise koostööõppuse, mille käigus harjutatakse nii kiirrünnakut kui kaitsetegevust.

Alates 13. märtsist paiknevad kalevlased ümber Nursipalu harjutusalale, kus viiakse läbi üksikvõitlejale, jaole ja rühmale mõeldud hoonestatud alal tegutsemise õpe. Õppuse lõpuni 21. märtsil harjutavad Kalevi jalaväepataljoni A- kompanii ning staabi- ja tagalakompanii ajateenijad Nursipalu linnalahingu alal nii hoonestatud ala ründamist kui kaitsmist, samuti viiakse kolmel päeval läbi laskeõpe.

Alates möödunud aastast 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kalevi jalaväepataljoni käsutuses soomukid Sisu XA180, pataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi ning arendada maaväe täpsus- ja snaiprivõimekust.