Mitmeid NATO võrgulehekülgi, sealhulgas Eestis asuva küberkaitsekeskuse oma, tabasid rünnakud, kuid alliansi tegevusele need mingit mõju ei avaldanud, ütles pühapäeval NATO pressiesindaja.

End "küber-berkutiks" nimetava rühma väitel sooritasid rünnaku patriootlikult meelestatud ukrainlased, kes on vihased NATO sekkumise pärast Ukrainas. Saidile www.cyber-berkut.org üles riputatud avaldusele pole õnnestunud sõltumatut kinnitust saada.

NATO peamise lehekülje tegevust mõjutanud rünnakud leidsid aset ajal, mil kasvavad pinged seoses Vene vägede viibimisega Ukraina Krimmi poolsaarel, kus pühapäeval toimub referendum Venemaaga ühinemise üle.

NATO eestkõneleja Oana Lungescu kinnitas oma Twitteri kontol, et NATO veebikülgi tabas märkimisväärne DDoS-(Distribute Denial of Service Attack) rünnak ehk teenusetõkestus.

Tema sõnul alliansi sõjalisi operatsioone need ei mõjutanud ning eksperdid töötavad võrgukülgede normaalse töö taastamise nimel.

End "Küber-berkutiks" nimetanud grupid on rünnanud viimastel nädalatel mitmeid Ukraina veebikülgi. Seni pole teada, kas NATO-t tabanud küberrünnaku taga on sama rühmitus.

Mitmete ekspertide hinnangul on "küber-berkut" seotud Vene luurega.

Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) koalitsiooniläbirääkimised jätkuvad nädalavahetusel ja esmaspäeva pärastlõunaks peaksid erakonnad jõudma ministriportfellide jaotamiseni, kirjutas Postimees.

Taavi Rõivase moodustatavas valitsuses soovib Reformierakond tõenäoliselt hoida enda käes enam-vähem samad ministrikohad, mis on neil olnud Andrus Ansipi valitsuses. Praeguses valitsuses on lisaks peaministrile 12 ministrikohta, Rõivase valitsuses ei saa aga ilmselt olema regionaalministri kohta, seega jääks 11 ministrit.

Leht pakub välisministrina jätkama Urmas Paeti, märkides, et sellest ametist on huvitatud ka SDE esimees Sven Mikser, kuid too võib soostuda ka kaitseministri kohaga.

Valitsuses on valmis jätkama ka justiitsminister Hanno Pevkur, samuti on erakonnas tugev positsioon Keit Pentus-Rosimannusel, et jätkata keskkonnaministrina. Leht peab loogiliseks, et valitsusse jääks alles mõne kuu ametis olnud kultuuriminister Urve Tiidus.

"Küsimus on, kas Jürgen Ligi jääb edasi rahandusministriks või liigub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi. See ministrikoht võib olla üks magusamaid ja meeldiks näiteks ka sotsiaaldemokraat Urve Palole, kuid vaevalt Reformierakond sellest loobub," kirjutas leht. "Pigem võib Ligi jääda rahandusministriks ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võtab üle riigikogu liige, Reformierakonna siseringi kuuluv Remo Holsmer, kes on peaministri koolivend Tallinna reaalkoolist."

Sotsiaaldemokraatidest võib kõige kindlam ministrikandidaat lisaks Mikserile olla Andres Anvelt, kellest saaks siseminister. Ministrikohti peaks jaguma ka Jevgeni Ossinovskile (haridus- ja teadusminister) ning Urve Palole (sotsiaalminister).

Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar kaaluks kindlasti põllumajandusministriks hakkamist.

Kas portfellide osas just niisuguses jaotuses ja nimedega kokku lepitakse, selgub esmaspäeva õhtul, hiljemalt teisipäeval, mil koalitsioonipartnerid valitsuse koosseisu arutavad.

Et koalitsioonilepe ja valitsuskabinet heaks kiita, koguneb Reformierakonna volikogu teisipäeval ja sotsiaaldemokraatide oma kolmapäeval. "Neljapäeva hommikul peaks koalitsioon lepingu allkirjastama ning samal päeval, 20. märtsil saavad vastsed valitsuspartnerid näidata oma üksmeelt, valides riigikogu uueks esimeheks sotsiaaldemokraat Eiki Nestori," kirjutas Postimees.

Rõivas läheb peaministrikandidaadina riigikogu ette praeguse ajakava järgi esmaspäeval, 24. märtsil ning ametivande annaks uus valitsus kolmapäeval, 26. märtsil. Rõivase kabineti esimene istung oleks siis päev hiljem.

Maanteeamet palub autojuhtidel olla tähelepanelik, kuna peagi on oodata ilma jahenemist ja lörtsisadu, mis muudavad teeolud senisest halvemaks.

"Prognooside kohaselt eeloleval öösel ilm muutub. Oodata on tugevat sadu vihma, lörtsi või lumena, mistõttu tuleb arvestada muutustega teeoludes. Turvalise liiklemise tagamiseks on soovitav jätkata talverehvide kasutamist," märkis maanteeamet.

Neljapäeva õhtupoolikul on sõiduolud suurematel riigimaanteedel head, kuid puhub tugev tuul, seda eriti Kirde-Eesti rannikualadel. Seetõttu võib olla teedele langenud puid ja oksi.

Kaitseminister Urmas Reinsalu kinnitas reedel kaitseministeeriumi valitsemisala 2014. aasta hankeplaani, mille kohaselt hangitakse kaitseväele sel aastal relvastust, varustust ja laskemoona enam kui 100 miljoni euro eest.

Aastateks 2013-2022 koostatud riigikaitse arengukava alusel on 2014. aasta hankeplaani mahuks kokku 111,5 miljonit eurot, mis moodustab 29,04 protsenti 2014. aasta kaitse-eelarvest, teatas ministeerium.

Kaitseminister Reinsalu sõnul tagab kaitsekulude püsimine tasemel 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, et saame kolmandiku oma kaitse-eelarvest suunata uue relvastuse ja varustuse hangeteks. "Selline kaitse-eelarve jaotus võimaldab meil täna varustada ja relvastada kaitseväe praegused sõjaaja üksused ning alustada järgmistel aastatel uute sõjaliste võimete arendamisega, nagu näiteks jalaväe lahingumasinate hankimisega," ütles Reinsalu.

Suurim osa hankeplaanist kulub kaitseväe reservüksuste sõjaaja varustuse ja varude hankimiseks, milleks hangitakse kokku ligi 45 miljoni euro eest juurde sideseadmeid, veokeid ja teisi rivisõidukeid, laskemoona, pioneerivarustust, öövaatlusseadmeid, suurtükiväe- ja miinipildujaüksuste tulejuhtimisvarustust, kaitseväelaste vormiriideid, rakmeid, kuulikindlaid veste.

Enam kui 13 miljonit eurot kasutatakse 2014. aastal kaitseväe rahuaegse väljaõppetegevuse tagamiseks vajaliku laskemoona, tankitõrjerakettide, vormiriiete ja lõhkemoona soetamiseks ning ligi kolm miljonit eurot kulub kaitseliidu maakaitseüksustele varustuse hankimiseks.

Suurimateks ühekordseteks kuludeks 2014. aasta hankeplaanis – mõlema hanke puhul üle 6 miljoni euro – kulub 2009. aastal sõlmitud keskmaaradarite Ground Master 403 hankelepingu ning 2010. aastal sõlmitud soomustransportööride SISU XA-188 graafikujärgseteks osamakseteks. Samuti jätkuvad väiksemas mahus hanked Ämari lennubaasi varustamiseks vajalike navigatsiooniseadmete ja muu varustusega.

Ligi 14 miljonit eurot kulub 2014. aastal kaitseväe olemasolevate kerge- ja raskerelvade, sõidukite jm varustuse plaanipärasteks remondi- ja hooldustöödeks.