Kurjategijad võtsid vanurite ja kodutute abil 200 000 euro eest laene

Politsei paljastas kuritegeliku grupeeringu, mis värbas ligi sada vanurit, eluheidikut, kodutut ja teovõimetuks kuulutatud isikut, kelle kaudu peteti kiirlaenukontoritelt välja ligi 200 000 eurot, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Roger Kumm rääkis "Pealtnägijale", et aasta tagasi hakkasid politseisse pöörduma isikud murega, et nende nimel on võetud laenu kiirlaenufirmadest või vormistatud erinevat liisingvara ja nemad ei tea sellest midagi. 

Noormehed sõitsid autoga mööda tänavat ja kui märkasid, et mõni isik vastab nende ootustele, siis nad peatusid, rääkisid temaga ja pakkusid võimalust raha teenida.

Kui Tallinnas ja Harjumaal sõitsid kelmid oma luksusautodega ringi sihitult, otsides päise päeva ajal üksi lonkivaid või aega surnuks löövaid sihtmärke, siis tänaseks on uurijad tuvastanud vähemalt ühe sotsiaalasutuse Harjumaal, mille teovõimetuid kliente läksid nad jahtima teadlikult.

Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maksim Kink ütles, et ohvritele seletati, et tegemist on äriplaaniga, kus nendele noormeestele välismaalt või mujalt pidi laekuma suur rahasumma, aga neil ei ole oma pangakontot: see olevat mingil põhjusel panga poolt blokeeritud ja sellel lihtsal ettekäändel paluti vähekindlustatud isiku pangakonto kasutamist.

Kui ohvri pangakonto oli toimiv ja laene polnud, siis küsiti ID-kaarti või rahastati dokumendi taotlemist. Kui tänavalt värvatud töötul või vanuril oli pangakonto, ID-kaart ja PIN-koodid, siis võeti need enda kätte ja telliti sinna erinevatest kiirlaenukontoritest nii palju krediiti, kui vähegi võimalik.

Edasi saadeti variisik sularahaautomaati laenuraha välja võtma. Isik ei kontrollinud, mis raha ta oli saanud ning andis kogu summa üle kurjategijatele, kes andis tehingu eest vastu lubatud mõnisada eurot.

Laenuvõtmine käis kas läbi interneti digitaalallkirjaga või siis isikusamasuse tuvastamisega postkontoritest ja postkontoritest isikusamasuse tuvastamisel.

Tänaseks on politsei tuvastanud ligi sada erineva sotsiaalse taustaga inimest, kelle nimele pumpasid kelmid niipalju laenu, kui kümned kiirlaenukontorid välja andsid. Ehkki täna politsei alles arvutab, kui suure saagi suutis grupeering aastaga kokku kraapida, oli keskmine ühe tankisti kaudu tekitatud kahju umbes 2000 eurot.

Rühmitus ei piirdunud ainult kiirlaenukontoritega. Uurimine on tuvastanud, et mitmetel juhtudel kasutati ära ka elektroonikakaupluste leebet liisingupoliitikat. 

Kuna nendel variisikutel puudus esimene sissetulek, siis võltsiti sissetulekut tõendav paber, mis viidi kauplusesse esitamiseks. Variisikule võltsiti panga väljavõttele mingisugune palk ja selle summa ulatuses andis kauplus ka vara nagu sülearvutid, tahvelarvutid või mobiiltelefonid.

Tänavu veebruariks suutsid Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse töötajad grupeeringu neli peategelast kinni pidada.

"Isikud on 30. aastates meesterahvad ja pole kunagi oma elu jooksul nad tööl käinud. Vähemalt ametlikult makse maksnud nad ei ole ja elavad samas heal järjel ehk viimase juhtumi puhul elas üks härrasmees rendikorteris uues majas, sõitis rendiautoga. See tähendab seda, et kogu see sissetulek põletati oma elamiseks ära, mis viib ringiga meid selleni, et tõenäoliselt kannatanud - olgu nad ettevõtted või needsamad variisikud -, nende käest raha tõenäoliselt tagasi ei saa, isegi kui kohus mõistab neilt selle välja," märkis Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Roger Kumm.  

 Kuritegeliku skeemi autorite kogu vara on ainult üks pettusega omandatud televiisor, mille politsei suutis konfiskeerida.