EESTI UUDISED BNS

Veebruaris 0,6 protsendini langenud hinnatõus kommertspankade analüütikuid ei üllatanud, võimalik deflatsioon esimesel poolaastal sõltub peamiselt toiduhindade liikumisest ja energiahindadest, kuid igal juhul jääks see lühiajaliseks ja suurt mõju Eesti majandusele ei põhjustaks.

"Märtsis võib inflatsioon jõuda juba päris nulli ning püsida suhteliselt nullilähedasena umbes pool aastat. Deflatsioon ei ole sealt tõesti enam kuigi kaugel, see sõltub toiduhindade edasistest arengutest," ütles SEB panga analüütik Ruta Arumäe BNS-ile, kelle hinnangul ei ole deflatsioon praegu Eestile kuigi suureks ohuks ja inflatsioon peaks siiski püsima positiivsel poolel.

"Kui ka väike deflatsioon peaks tulema, jääb see lühiajaliseks ning selle mõju majandusele on pigem positiivset laadi kui negatiivne, kuna võimaldab ettevõtetel kulude kokkuhoidu kiire palgakasvu tingimustes ning välise konkurentsivõime taastumist," rääkis ta.

Swedbanki prognoosi kohaselt püsib selle aasta esimestel kuudel hinnakasv Eestis madal, kuid hakkab siis tasapisi kiirenema. Hinnakasv on madal kogu euroalal, ütles Swedbanki majandusanalüütik Tõnu Mersina BNS-ile, kelle sõnul euroalal deflatsiooni tõenäoliselt ei teki.

"Üheks olulisemaks hinnakasvu vedajaks on toiduained. Hinnakasvu ulatus sõltub muuhulgas ka sellest, millal ja kuivõrd euro vahetuskurss nõrgeneb, mis muudaks maailmaturult sisseostetud kaubad suhteliselt kallimaks," lisas ta.

Mõlemad analüütikud juhtisid tähelepanu asjaolule, et Eesti inflatsiooni mõjutavad väga suurelt energia- ja kütusehinnad. "Eesti inflatsioon on väga suures ulatuses sõltuv energiahindadest, palju rohkem kui Euroopa majandused ja ka rohkem kui teised Balti riikide majandused," märkis Arumäe. Ka Mertsina tõstis esile, et energiahinnad veavad praegu inflatsiooni alla kogu euroalal. "Tarbijahindade kasvu aeglustas ka viimastel kuudel Eestis müüdava mootorikütuse hinnalanguse süvenemine," lisas ta.

Statistikaameti teatel kasvas tarbijahinnaindeks 2014. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,1 protsenti ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 0,6 protsenti. Kaubad olid 2013. aasta veebruariga võrreldes 1 protsent kallimad ja teenused 0,2 protsenti odavamad.

Võrumaal Meremäe vallas neljapäeva hommikul juhtunud liiklusavariis said viga kaks meest, kes toimetati haiglasse.

Õnnetus juhtus kella 7 ajal Meremäe-Tsirgu-Antkruva tee 6. kilomeetril, kus sõiduauto Opel Astra kaldus lauges kurvis teelt välja vastu teeperve ja paiskus teele tagasi, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi toimetas sündmuskohalt 26-aastase Teo ja 30-aastase Kalvi Lõuna-Eesti haiglasse.

Sõiduki juht on väljaselgitamisel.

Valitsus annab avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks omavalitsusüksustele tänavu 28,1 miljonit eurot võrreldes 2013. aasta 29,3 miljoni euroga.

Eraldatava raha vähenemine tuleneb kütuseaktsiisi madalamast laekumisest, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium..

2014. aasta riigieelarve seaduses on avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks ette nähtud 28 miljonit eurot. Sellele summale lisandub avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks 2014. aasta eelarvesse 2013. aastast üle kantud 58 800 eurot. Avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks jaotatakse omavalitsusüksuste kaupa 2014. aastal kogusumma 28,1 miljonit eurot eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Sel aastal jätkab riik nende omavalitsuste toetamist, kelle tänavatel on täiendavad kulutused peamiselt seoses neid läbiva riigimaanteedelt või sadamaühendustelt tuleva transiitliiklusega. Selleks on eraldatud riigieelarves kohalike teede toetuseks ettenähtud kogusummast fond suurusega ligikaudu 3 miljonit eurot.

Jätkatakse lisaraha eraldamist Kagu-Eesti piiriäärsetele aladele. Värska, Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Vastseliina ja Veriora kohalike teede ehitamiseks ja remondiks eraldatakse 60 000 eurot igale vallale. Kohalike teede hoiuks ette nähtud vahenditest on eraldatud Piirissaare vallale täiendavalt 4479 eurot liiklemiseks saare ja mandri vahel.

Samuti jätkatakse 2014. aastal omavalitsusüksuste toetamist, kelle teatud teede lõikudele tekivad täiendavad kulutused seoses neid läbiva riigimaanteedelt või sadamaühendustelt tuleva transiitliiklusega või muu kohalikele teedele rakenduva täiendava koormusega. Selle raames eraldatakse 2014. aastal täiendavalt Tartu linnale 562 173 eurot, Jõhvi vallale 576 900 eurot, Narva linnale 155 550 eurot, Haapsalu linnale 505 750 eurot, Rakvere linnale 250 543 eurot, Hiiu vallale 70 877 eurot, Türi vallale 301 000 eurot ja Võru linnale 600 000 eurot.

Riigieelarves kohalike teede hoiuks ette nähtud raha jaotatakse enamuses kohalike maanteede ja tänavate pikkuse alusel, lähtudes järgmistest koefitsientidest: kohalik maantee koefitsiendiga 1,0 ja tänav koefitsiendiga 5,0.

Kui Euroopa Liidu õhusaaste vähendamise abinõud läbi lähevad, toob see Eestis küttehinna tõusu, seda ennekõike maa-asulate vanade katlamajade piirkonnas.

Euroopa Liit (EL) soovib aastaks 2030 vähendada õhusaaste mõju inimeste tervisele 2005. aastaga võrreldes 40 protsenti. Eestis tähendaks see sunnitud rahakulu väikekatlamajadele, kirjutab Maaleht. Veebruari lõpupäevil jõuavad Euroopa Komisjoni ettepanekud ka riigikogu ette.

Jutt käib niinimetatud keskmise suurusega põletusseadmetest võimsusega 1–50 megavatti, mis paiskavad õhku tahmaosakesi. Eestis on selliseid 800, neist 600 pole mingisuguseid puhastusseadmeid. 1-5-megavatiste katlamajade puhul tuleb suitsugaasides sisalduvate saasteainete nõutud piirväärtused saavutada 2030. aastaks, 5–50 megavatti põletusseadmete puhul aastaks 2025.

Esialgu Eesti EL-i direktiivi eelnõu sääraste seisukohtadega nõus ei ole ja kavatseb esitada Euroopa Komisjonile oma argumendid, miks siin võiks rakendada leebemaid meetmeid.

"Eestile pole euroliidul tegelikult midagi ette heita, sest kehtestatud saastekoguseid pole ületatud ei piirkoguste ega ka lokaalse kontsentratsiooni osas," kinnitas keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Marina Vilop.

Vilop lisas, et Eesti saastekogused on suhteliselt väikesed, riigi paiknemine mere lähistel võimaldab saastel kiiresti hajuda. Ning eelmisel aastal valminud Keskkonnauuringute Keskuse uuringu kohaselt on õhu kvaliteet Eesti linnades hea või väga hea.

"Praeguses seisus me seda direktiivi eelnõu ei toeta. Leiame, et see pole meie suhtes proportsionaalne," märkis Vilop. "Näiteks kui mingi maa-asula väike katlamaja peab tegema puhastusseadmete paigaldamiseks üsna suure lisainvesteeringu, võib juhtuda, et kaugküte selles asulas pole enam jätkusuutlik." Pealegi oleks kaugkütte esimeseks alternatiiviks ahjuküte, kuid sel juhul on põlemisprotsess vähem efektiivne ning saasteaineid võib tekkida rohkem.