Võrumaal Meremäe vallas neljapäeva hommikul juhtunud liiklusavariis said viga kaks meest, kes toimetati haiglasse.

Õnnetus juhtus kella 7 ajal Meremäe-Tsirgu-Antkruva tee 6. kilomeetril, kus sõiduauto Opel Astra kaldus lauges kurvis teelt välja vastu teeperve ja paiskus teele tagasi, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi toimetas sündmuskohalt 26-aastase Teo ja 30-aastase Kalvi Lõuna-Eesti haiglasse.

Sõiduki juht on väljaselgitamisel.

Valitsus annab avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks omavalitsusüksustele tänavu 28,1 miljonit eurot võrreldes 2013. aasta 29,3 miljoni euroga.

Eraldatava raha vähenemine tuleneb kütuseaktsiisi madalamast laekumisest, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium..

2014. aasta riigieelarve seaduses on avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks ette nähtud 28 miljonit eurot. Sellele summale lisandub avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks 2014. aasta eelarvesse 2013. aastast üle kantud 58 800 eurot. Avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks jaotatakse omavalitsusüksuste kaupa 2014. aastal kogusumma 28,1 miljonit eurot eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Sel aastal jätkab riik nende omavalitsuste toetamist, kelle tänavatel on täiendavad kulutused peamiselt seoses neid läbiva riigimaanteedelt või sadamaühendustelt tuleva transiitliiklusega. Selleks on eraldatud riigieelarves kohalike teede toetuseks ettenähtud kogusummast fond suurusega ligikaudu 3 miljonit eurot.

Jätkatakse lisaraha eraldamist Kagu-Eesti piiriäärsetele aladele. Värska, Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Vastseliina ja Veriora kohalike teede ehitamiseks ja remondiks eraldatakse 60 000 eurot igale vallale. Kohalike teede hoiuks ette nähtud vahenditest on eraldatud Piirissaare vallale täiendavalt 4479 eurot liiklemiseks saare ja mandri vahel.

Samuti jätkatakse 2014. aastal omavalitsusüksuste toetamist, kelle teatud teede lõikudele tekivad täiendavad kulutused seoses neid läbiva riigimaanteedelt või sadamaühendustelt tuleva transiitliiklusega või muu kohalikele teedele rakenduva täiendava koormusega. Selle raames eraldatakse 2014. aastal täiendavalt Tartu linnale 562 173 eurot, Jõhvi vallale 576 900 eurot, Narva linnale 155 550 eurot, Haapsalu linnale 505 750 eurot, Rakvere linnale 250 543 eurot, Hiiu vallale 70 877 eurot, Türi vallale 301 000 eurot ja Võru linnale 600 000 eurot.

Riigieelarves kohalike teede hoiuks ette nähtud raha jaotatakse enamuses kohalike maanteede ja tänavate pikkuse alusel, lähtudes järgmistest koefitsientidest: kohalik maantee koefitsiendiga 1,0 ja tänav koefitsiendiga 5,0.

Kui Euroopa Liidu õhusaaste vähendamise abinõud läbi lähevad, toob see Eestis küttehinna tõusu, seda ennekõike maa-asulate vanade katlamajade piirkonnas.

Euroopa Liit (EL) soovib aastaks 2030 vähendada õhusaaste mõju inimeste tervisele 2005. aastaga võrreldes 40 protsenti. Eestis tähendaks see sunnitud rahakulu väikekatlamajadele, kirjutab Maaleht. Veebruari lõpupäevil jõuavad Euroopa Komisjoni ettepanekud ka riigikogu ette.

Jutt käib niinimetatud keskmise suurusega põletusseadmetest võimsusega 1–50 megavatti, mis paiskavad õhku tahmaosakesi. Eestis on selliseid 800, neist 600 pole mingisuguseid puhastusseadmeid. 1-5-megavatiste katlamajade puhul tuleb suitsugaasides sisalduvate saasteainete nõutud piirväärtused saavutada 2030. aastaks, 5–50 megavatti põletusseadmete puhul aastaks 2025.

Esialgu Eesti EL-i direktiivi eelnõu sääraste seisukohtadega nõus ei ole ja kavatseb esitada Euroopa Komisjonile oma argumendid, miks siin võiks rakendada leebemaid meetmeid.

"Eestile pole euroliidul tegelikult midagi ette heita, sest kehtestatud saastekoguseid pole ületatud ei piirkoguste ega ka lokaalse kontsentratsiooni osas," kinnitas keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Marina Vilop.

Vilop lisas, et Eesti saastekogused on suhteliselt väikesed, riigi paiknemine mere lähistel võimaldab saastel kiiresti hajuda. Ning eelmisel aastal valminud Keskkonnauuringute Keskuse uuringu kohaselt on õhu kvaliteet Eesti linnades hea või väga hea.

"Praeguses seisus me seda direktiivi eelnõu ei toeta. Leiame, et see pole meie suhtes proportsionaalne," märkis Vilop. "Näiteks kui mingi maa-asula väike katlamaja peab tegema puhastusseadmete paigaldamiseks üsna suure lisainvesteeringu, võib juhtuda, et kaugküte selles asulas pole enam jätkusuutlik." Pealegi oleks kaugkütte esimeseks alternatiiviks ahjuküte, kuid sel juhul on põlemisprotsess vähem efektiivne ning saasteaineid võib tekkida rohkem.

Täiskasvanud Eesti elanik sööb kala või kalatooteid tüüpiliselt kord nädalas ja tarbimissagedus on viimasel paaril aastal hakanud suurenema, selgus kolmapäeval põllumajandusministeeriumis tutvustatud kalatarbimise turu-uuringust.

Möödunud aastal sõi vähemalt paar korda kuus kala ja kalatooteid 77 protsenti täiskasvanud elanikest. Vähemalt korra nädalas sõid 2013. aastal kala või kalatooteid pooled tarbijad, 18 protsenti tarbijaist vähemalt paar korda nädalas, 27 protsenti tarbijaist paar korda kuus ja ülejäänud harvem või üldse mitte, teatas ministeerium.

"Kala tarbimine hakkas jälle suurenema 2012. aastal, kui sissetulekute paranemisel suurenes ka teiste toiduainete tarbimine," ütles Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. "Kala tarbimist mõjutavad tugevasti rahalised võimalused."

Hinnatundlikkusele vaatamata tarbivad vanemaealised kala rohkem kui noored ja lastega pered vähem kui lasteta pered. Kalale kulutati 2012. aastal keskmiselt 41 eurot pereliikme kohta, see on 20 protsenti rohkem kui 2011. aastal. Kulutuste juurdekasvust pool tuli hinnatõusu arvelt, pool ostetud koguste suurenemisest.

Enim meeldib elanikele nii odavamast kui kallimast hinnaklassist värske kala. Värskest kalast eelistati 2013. aastal lõhet ja forelli, mida tarbis 85 protsenti elanikest ning räime ja kilu, mida tarbis 84 protsenti elanikest. Keskmise hinnaklassi värske kala sööjaid oli vähem ehk 77 protsenti elanikest ja seda süüakse harvem. Viimase kolme aastaga on tõusnud odava värske kala tarbimissagedus ja suurenenud kallima värske kala tarbijaskond.

Elanike lemmikkalaks on uuringu andmeil ülekaalukalt lõhe, millele järgnesid forell, räim ja heeringas.