Uus õhupakett kergitaks soojahinda

Kui Euroopa Liidu õhusaaste vähendamise abinõud läbi lähevad, toob see Eestis küttehinna tõusu, seda ennekõike maa-asulate vanade katlamajade piirkonnas.

Euroopa Liit (EL) soovib aastaks 2030 vähendada õhusaaste mõju inimeste tervisele 2005. aastaga võrreldes 40 protsenti. Eestis tähendaks see sunnitud rahakulu väikekatlamajadele, kirjutab Maaleht. Veebruari lõpupäevil jõuavad Euroopa Komisjoni ettepanekud ka riigikogu ette.

Jutt käib niinimetatud keskmise suurusega põletusseadmetest võimsusega 1–50 megavatti, mis paiskavad õhku tahmaosakesi. Eestis on selliseid 800, neist 600 pole mingisuguseid puhastusseadmeid. 1-5-megavatiste katlamajade puhul tuleb suitsugaasides sisalduvate saasteainete nõutud piirväärtused saavutada 2030. aastaks, 5–50 megavatti põletusseadmete puhul aastaks 2025.

Esialgu Eesti EL-i direktiivi eelnõu sääraste seisukohtadega nõus ei ole ja kavatseb esitada Euroopa Komisjonile oma argumendid, miks siin võiks rakendada leebemaid meetmeid.

"Eestile pole euroliidul tegelikult midagi ette heita, sest kehtestatud saastekoguseid pole ületatud ei piirkoguste ega ka lokaalse kontsentratsiooni osas," kinnitas keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Marina Vilop.

Vilop lisas, et Eesti saastekogused on suhteliselt väikesed, riigi paiknemine mere lähistel võimaldab saastel kiiresti hajuda. Ning eelmisel aastal valminud Keskkonnauuringute Keskuse uuringu kohaselt on õhu kvaliteet Eesti linnades hea või väga hea.

"Praeguses seisus me seda direktiivi eelnõu ei toeta. Leiame, et see pole meie suhtes proportsionaalne," märkis Vilop. "Näiteks kui mingi maa-asula väike katlamaja peab tegema puhastusseadmete paigaldamiseks üsna suure lisainvesteeringu, võib juhtuda, et kaugküte selles asulas pole enam jätkusuutlik." Pealegi oleks kaugkütte esimeseks alternatiiviks ahjuküte, kuid sel juhul on põlemisprotsess vähem efektiivne ning saasteaineid võib tekkida rohkem.