Juhid ja personalijuhid tajuvad järjest enam rollide muutust perekondades ja see omakorda mõjutab positiivselt töö- ja pereelu tasakaalu saavutamist, selgub TNS Emori ja In Case'i uuringust. 

Ettevõtete juhtide ja personalijuhtide hinnangul on see omamoodi uueks trendiks, et isad soovivad jääda mõneks ajaks vanemapuhkusele. See omakorda tähendab, et naised ei jää töölt väga pikalt eemale ja neil on lihtsam tööellu naasta, teatas Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum.

"Mulle tundub, et see on viimase kolme aasta trend. Varem oli see pigem ebatavaline, kuid nüüd on täiesti normaalne," rääkis ühe uuringus osalenud logistikaga tegeleva suurettevõtte juhatuse esimees. 

Uuring kaardistas ka mitmeid kitsaskohti, mida nii töötajad ise kui ka tööandjad näevad sellistena, mis pärsivad töö- ja pereelu tasakaalu saavutamist ja hoidmist. Peamised töö- ja pereelu kaalukausi paigast nihutajad on liiga suur töökoormus, paindumatu tööaeg, töökoha kaugus kodust, töötajate soov teha madala palga tõttu ületöötunde, hooajaliselt muutuv töökoormus, öötöö ja komandeeringutes käimised. 

Ilmnes ka vanema ja noorema põlvkonna juhtide arvamuste erinevus töö- ja eraelu ühitamise osas. Noorema põlvkonna juhid pidasid töö- ja pereelu tasakaalu iseenesest mõistetavaks, mis tähendas näiteks suuremat avatust töötaja erinevate vajadustega arvestamisel. 

Omapärase vastuoluna nentis 83 protsenti uuringus osalenud töötajatest, et nad tunnevad tööstressi, kuid sellele vaatamata jäid nad enda töö- ja pereelu tasakaaluga siiski rahule. 

Uuringus osalenud ettevõtete lähiaastate plaanides on keskenduda enam töötajate tervisele, noorte väljaõppele ja paindlikumale töökorraldusele. Samuti ilmnes juhtide mure negatiivse tööhõive jätkumise ja sellega seotud väljakutsete pärast. 

"Positiivne on teadmine, et töötajatest hoolimine ja sellel teemal kaasa rääkimine on ettevõtetele üha olulisem," nentis uuringu tellinud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Heidi Solba. 

Samas on pea kõik uuringus osalenud juhid rõhutanud probleemsena, et nii töötajate tervise edendamine, töötajate perele suunatud personalipraktikad kui muud töö- ja pereelu tasakaalu saavutamist toetavad tegevused (näiteks lastehoiu eest tasumine, et töötaja saaks lasteaiakoha puudumisel soovitud ajal tööle naasta) on seotud erisoodustusmaksu tõttu väga suure maksukoormusega tööandjate jaoks. 

Uuringu tulemusi kasutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum jätkusuutliku töökeskkonna arenguprogrammi ülesehitamiseks. Programm algab sügisel, kestab poolteist aastat ja on suunatud töö- ja pereelu ühildamise temaatikale, alates strateegia kujundamisest kuni töövaldkonna rakenduse ja parimate praktikate näideteni välja. 

Uuringus küsitleti 173 juhti ja 558 töötajat. Uuringu läbiviimist rahastati Norra toetustest 2009-2014 soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu tasakaalu programmi raames.

Maksu- ja tolliamet kuvab alates juunist enda kodulehel juriidilistest isikutest maksuvõlglaste nimekirja, et suurendada maksumaksjate motivatsiooni täita maksukohustused õigeaegselt ning seeläbi toetada võrdset konkurentsi, amet saadab sel nädalal võlglastele teated nimekirjas kuvamise kohta, et isik saaks kohustused veel enne juunit likvideerida.

Nimekirjas kuvatakse andmeid iga kuu 1. kuupäeva seisuga. Selleks ajaks on möödunud ka kõik peamised deklareerimise ja tasumise tähtpäevad. Nimekiri pannakse koduleheküljele üles igakuiselt 1. kuupäevale järgneval tööpäeval ja seda hoitakse üleval kuni uue nimekirja avaldamiseni, teatas maksu- ja tolliamet.

Maksu- ja tolliameti tulude osakonna juhataja Triin Raaperi sõnul on maksuvõla info olnud kättesaadav ka seni, kuid seda üksikpäringutena. "Nimekirja avaldamisega peaks aga suurenema ettevõtjate huvi jälgida, kas nende kohustused on täidetud õigeaegselt," selgitas Raaper.

"Konsultatsioonide käigus on ettevõtlusorganisatsioonid hinnanud meedet sobivaks võrdsema konkurentsikeskkonna tagamisel, samuti on arvestatud ettevõtjate arvamustega kuvamise põhimõtete kohta," lisas ta ja sõnas, et näiteks Portugalis on sarnane süsteem juba käigus ning mõju ettevõtluskeskkonnale hindab sealne amet positiivseks.

Nimekirjas kuvamiseks peab isiku maksuvõlg olema vähemalt 1000 eurot, vähemalt ühe võlas oleva nõude tasumise tähtpäevast peab olema möödunud 30 kalendripäeva ja isikul puudub ajatamise graafik. Samuti peab maksuvõlg olema sissenõutav.

Isikutel, kellele on välja kuulutatud pankrot, ei kuvata seda võlga, mis on jäetud tasumata enne pankroti väljakuulutamise päeva, vaid seda võlga, mis on tekkinud pärast seda päeva. Näiteks kui äriühingul oli maksuvõlg pankroti väljakuulutamise päeval 7000 eurot ja pärast pankrotti tekkis juurde võlg 1000 eurot, siis päringus kuvatakse äriühingu võlgnevusena ainult 1000 eurot. Kui isikul on kehtiv vaidlus, siis olenevalt vaidluse sisust, kas võlga ei kuvata või kuvatakse vaidlustatuna.

Kui isiku ettemaksukontol olev summa on võrdne või ületab võlas oleva maksuvõla summa, siis isikut nimekirjas ei kuvata. Kui aga summa on väiksem kui maksuvõlg, siis kuvatakse isiku maksuvõla kogusummat ilma mahaarvamisi tegemata.

Kui isikul tagastuskontrollis olev summa ületab maksuvõla summa, siis isikut nimekirjas ei kuvata. Kui tagastuskontrollis olev konkreetne nõue ületab maksuvõla summat selle nõude ulatuses, siis seda nõuet maksuvõla summa arvestamisel arvesse ei võeta. Näiteks kui isiku maksuvõlg on 10 000 eurot, millest 3000 eurot moodustab käibemaksu võlg ning isikul on 6000 euro suurune käibemaks tagastuskontrollis, siis kuvatakse isiku maksuvõla summaks 7000 eurot.

Kui avaldatud nimekirjas on maksuvõla info kuu 1. kuupäeva seisuga, siis ajakohaseid andmeid saab isik jätkuvalt kontrollida e-maksuametis/e-tollis või avalikus maksuvõla päringus.

Kolmapäeval, 28. mail edastab maksu- ja tolliamet kõigile isikutele, kes vastavad nimekirjas avaldamise tingimustele ja kellel on märgitud e-maksuametis/e-tollis e-posti aadress, olemasoleva maksuvõla kohta teavituse, et enne nimekirja avaldamist oleks isikutel võimalik enda maksuvõlg tasuda ja seeläbi nimekirjas kuvamist vältida.

Sügisel peab Põlvas astuma kohtu ette mees, kellel lasub süüdistus oma elukaaslase mõrvamises.

Eelmise aasta detsembri lõpus leiti Põlvamaal Mikitamäel asuva elumaja korterist 40-aastase naise vägivallamärkidega surnukeha. Kuriteo toimepanemises pidas politsei kahtlustatavana kinni naise elukaaslase, 1965. aastal sündinud mehe. 30. detsembril rahuldas kohus Lõuna ringkonnaprokuratuuri taotluse mehe vahistamiseks.

Eeluurimise selgus, et mees peksis eelmisel aastal ööl vastu 29. detsembrit elukaaslast erineval viisil, tekitades kannatanule raskeid kehavigastusi. Lisaks viitavad eeluurimisel kogutud tõendid sellele, et mees amputeeris naisel kõrva. Naine suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Süüdimõistmisel saab kohus mõrva toimepanemise eest karistuseks määrata kaheksa- kuni 20-aastase või eluaegse vangistuse. Teisipäeval kohtus toimunud eelistungil leppisid menetluspooled kokku, et kohus hakkab süüasja arutama oktoobris.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Põlva kriminaaltalitus.

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) teisipäeval avaldatud iga-aastane Euroopa uimastiprobleemide aruanne toob välja, et tunamullu paistis Eesti silma üledoosidest põhjustatud surmajuhtumite ning uute HIV-i juhtude kõrge arvuga.

Kui Euroopas üldiselt ülemöödunud aastal uimastite üleannustamisest põhjustatud surmajuhtumid vähenesid, siis mõne riigi, sealhulgas Eesti puhul, oli märgata hüppelist 38-protsendilist tõusu, mis tõstis Eesti riikide etteotsa, teatas Tervise Arengu Instituut (TAI) BNS-ile. Euroopa keskmine üledoosidest tingitud suremus täiskasvanute ehk 15-64-aastaste seas oli hinnanguliselt 17 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta, siis Eestis oli see 191. Eestile järgnesid Norra 76 surmajuhtumiga miljoni elaniku kohta, Iirimaa 70, Rootsi 63 ja Soome 58 surmajuhtumiga miljoni elaniku kohta. 

TAI teadur Katri Abel-Ollo sõnul on praeguseks olukord muutunud. „2013. aasta andmetel langesid meil üledoosidest tingitud surmajuhud absoluutarvudes 170-lt 120-ni,“ märkis teadur. Enamasti on Eestis üledooside põhjustajaks äärmiselt tugevatoimeline sünteetiline opioid fentanüül, mis teistes riikides ei ole nii laialdaselt levinud. „Üledooside langus 2013. aastal oli tingitud nii naloksooniprogrammi käivitamisest, kui politsei efektiivse tööga fentanüüli kaubitsejate vastu võitlemises,“ lisas Abel-Ollo.

Teine valdkond, milles Eesti probleemsena välja tuuakse, on uued HIV-nakkusjuhud. Koos paari teise riigiga mõjutab see näitaja negatiivselt suundumusi kogu Euroopas, kus üldine HIV-i esmasjuhtude esinemise tendents on vähenev.

“Kuigi Eestis on viimase kümne aasta jooksul uute HIV-i juhtude arv oluliselt langenud - 79 protsendi võrra vahemikus 2001-2012 - on uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta jätkuvalt kõrge. 2012. aastal oli meil 100 000 elaniku kohta 235 uut juhtu ning eelmisel aastal sarnasel tasemel ehk 246 uut juhtu,“ lausus teadur. Ta lisas, et süstivate narkomaanide seas püütakse HIV-i levikut piirata ja stabiilsena hoida läbi kahjude vähendamise teenuste nagu süstlavahetus ja nõustamine ning narkomaaniaravi ja HIV-i testimise võimaluste tagamise.

Üldine uimastialane olukord on EMCDDA hinnangul stabiilne ja väljakujunenud uimastite osas võib märgata mõningaid positiivseid suundumusi. Sellegipoolest on tekkimas uued ohud seoses sünteetiliste uimastitega, sealhulgas stimulantide, uute psühhoaktiivsete ainete ja ravimitega, mida tarvitatakse muutuval Euroopa uimastiturul üha rohkem ning uute ainete kogus, tüübid ja kättesaadavus suurenevad endiselt. Eelmisel aastal teatati Euroopa Liidu varajase hoiatamise süsteemi kaudu 81 uuest uimastist. Viimaste aastatega on uusi aineid tulnud kokku 350.

Uusi psühhoaktiivseid aineid, mida rahvusvahelise õiguse alusel ei kontrollita, müüakse tihti legaalsel ja nende väljatöötamisel on sageli eesmärgiks olnud keelatud ainete mõju jäljendamine . Ka Eestis on uute psühhoaktiivsete ainete kohene kontrolli alla panemine jätkuvalt päevakorras ning e simesed sammud selleks on juba tehtud. Tänavu 19. mail jõustusid narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse muudatused, kus defineeriti uus psühhoaktiivne aine ja pandi seaduslik alus nende ainete varajase hoiatuse infosüsteemile VAHIS.