Riik ei pea üldist kliimaseadme nõuet ühissõidukite puhul põhjendatuks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei pea põhjendatuks ega vajalikuks kehtestada ühissõidukitele kliimaseadme olemasolu nõue.

"Temperatuuri nõudeid riiklikult kehtestatud ei ole. Riigi tasemel nii peensusteni reguleerida ei ole otstarbekas," ütles ministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda BNS-ile. "Siis peab hakkama selle üle ka järelevalvet tegema, mis eeldaks mõõtja pädevusi, vastavat aparatuuri, juhendeid ja muud sellist. See ei ole proportsionaalne saadava kasuga arvestades, et inimeste eelistused ja ootused temperatuuri osas on erinevad," lisas Ruuda.

"Ühtlasi tähendaks näiteks maksimaalse lubatud temperatuuri kehtestamine, et bussides peakski olema konditsioneerid, sest palava ilmaga teisiti jahedat õhku ei saa," ütles Ruuda. "Vanematel bussidel neid ei ole, see tähendab, et tuleks hakata tagantjärele neid paigaldama, mis tooks bussiettevõtetele kaasa suured kulutused."

Ruuda sõnul on see pigem veoteenuse pakkuja huvi, et tema poolt pakutud ühissõidukis oleks meeldiv olla, sest rohkem reisijaid tähendab ka rohkem piletitulu. "Kui teenuse tellija, näiteks linnavalitsus soovib, siis saaks avaliku teenindamise lepinguga kehtestada tingimused nii bussile, kui ka veotingimustele," ütles Ruuda. Seega on kliimaseadme olemasolu ja maksimaalse lubatud temperatuuri nõue ühissõidukites kohaliku omavalitsuse pädevuses.

"Lepingu tingimuste täitmise järelevalve on tellijal nagunii. Kommertsvedudel peaks selle paika panema turg. Kui tingimused on kehvad, siis saab valida teise teenusepakkuja," ütles Ruuda.