Lastekaitse liidu sõnul peab uue lastekaitseseaduse lapsekeskne fookus saama tegelikkuseks ja lapse huvid peavad olema kogu ühiskonna elus esikohal.

Eri valdkondade ja tasandite ametnikud peavad oskama töötada lapse nimel üheskoos kiiresti ja targalt. teatas lastekaitse liit oma pühapäeval lastekaitse päeva puhul tehtud avalduses. "Toimikut üle andes peab olema kindel, et juhtumi käsitlemine jätkub ja et lapsele parim lahendus sünnib nii ruttu kui võimalik," ütles liit avalduses.

Laste ja noorte kaasamine kogukonna arendamisse ning mis tahes neid puudutavates küsimuses peab olema lastekaitse liidu sõnul kindel aluspõhimõte. "Seni on alaealiste osalus liiga tihti olnud formaalne ja juhuslik. Juurduma peab arusaam, et laps ja noor nõupidamisel on mitte pelgalt seadusest tulenev, vaid loomulik ja tulus nähtus," ütles liit.

Lapse igakülgse arengu seisukohalt peab tervislik toit, sealhulgas soe lõuna olema lastekaits liidu hinnangul tagatud ka puhkepäevadel ja koolivaheaegadel. Lisaks peab düüsilise ja sotsiaalse arengu nimel iga laps saama osaleda huvitegevuses ja veeta soovi korral puhkust lastelaagris.

"Uue lastekaitseseaduse jõustudes lähtub riik rahvusvaheliste õigusaktidega, sealhulgas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga võetud kohustusest luua meie lastele õnnelik lapsepõlv," ütles lastekaitse liit. Toimiv riiklik järelevalve seaduse täitmise üle peab olema liidu kinnitusel endastmõistetav ning jõudma iga lapse ja iga juhtumini ja tuleb püüda, et kohustusest saaks missioon.

Haridusministeeriumi eelnõu järgi hakkab tänavu 1. septembrist erivajadusega laste nõustamiskomisjone moodustama maavalitsuste asemel haridus- ja teadusministeerium, kes planeerib selleks sõlmida lepingu elukestva õppe arendamise sihtasutusega Innove.

Sihtasutus Innove võtab endale ülesandeks moodustada nii maakondlikud nõustamiskomisjonid, kui ka üleriigilise nõustamiskomisjoni, selgub haridus- ja teadusministri määruse „Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskirjast.

Eelnõu järgi saab nõustamiskomisjoni toimetamise kohaks olema maakonnas asuv haridustugiteenuste keskus, kus töötavad konkreetse lapse juhtumiga vahetult seotud spetsialistid – logopeedid, eripedagoogid, psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid.

Nõustamiskomisjoni töö ühitamine haridustugiteenuste keskuse tööga võimaldab teha pädevamaid ja paremini kaalutletud otsuseid ning anda soovitusi vahetult last uurinud ja lapsega tegelenud spetsialistide poolt.

Väikeklassi ja ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppele suunab õpilase üleriigiline nõustamiskomisjon, kuna  need õppevormid nõua vad koostööd sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistidega, võimaldamaks lastele nende vajadusi arvestavaid kvaliteetseid ja vajalikus mahus rehabilitatsiooniteenuseid ja muid tugiteenuseid.

Eriõppe läbiviimine on väga ressursimahukas, näiteks ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe korraldamine maksab 14,3 korda rohkem kui õpilase õpetamine tavaklassis, väikeklassis 3,58 korda rohkem.

Võrumaa Kutsehariduskeskus (KHK) kuulutas taas välja hanke, millega soovitakse leida puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse hoone ehitajat.

Jaanuaris korraldatud eelmisele hankele tuli 10 pakkumust, kuid võitjat ei õnnestunud selgitada. „ Eelmise hanke menetlustähtajad ületasid hankes väljakuulutatud tähtaegu,“ ütles kompetentsikeskuse juhataja Pille Meier BNS-ile.

Pakkuja ehitusalane keskmine netokäive viimase kolme majandusaasta jooksul peab olema vähemalt 2 miljonit eurot aastas. Pakkuja peab olema teostanud viimase viie aasta jooksul minimaalselt kolm sarnase objekti ehitus- või olulist rekonstrueerimistööd, maksumusega vähemalt 1 miljon eurot käibemaksuta.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 25. juuni. Hanke kestus on kaheksa kuud.

Lepingu rahastajad on EAS kuni 85 protsendiga ning Võrumaa KHK ja Võru maakonna kohalikud omavalitsused kuni 15 protsendiga.

Eesti Vähiliidu andmetel haigestub Eestis igal aastal tubakatoodete tarvitamise tõttu 3000 inimest ja sureb 2000 inimest, kogu maailmas sureb tubakatarvitamise tagajärjel aga 6 miljonit inimest.

Eestis suitsetab igapäevaselt 26 protsenti 16–64-aastasest täiskasvanud elanikkonnast, mis on veidi rohkem kui 231 000 inimest, teatas arstikeskus Qvalitas BNS-ile. Iga viies 14-18-aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Võrdluses 1990. aastatega on Eestis suitsetajate hulk vähenenud, kuid seda vaid 1,5 protsendi võrra. Samas oli 2008. aastaks Soomes suitsetajate hulk vähenenud kuus ja Inglismaal kaheksa protsenti.

„Suitsetamine põhjustab 90 protsenti kõigist kopsuvähi juhtudest. Kui meeste seas on suitsetamine vaikselt langemas, siis naiste seas on selle levik tõusmas. Samas kahjustab suitsetamine naisi tugevamini. Samuti teeb väga murelikuks noorte suitsetajate kõrge number,“ kommenteeris arstikeskuse Qvalitas peaarst Toomas Põld.

Ülemaailmset tubakavaba päeva on tähistatud 1987. aastast, mil Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovis selle päeva tähistamisega tõmmata rohkem tähelepanu ülemaailmsele tubakaepideemiale ning haigus- ja surmajuhtudele, mida tubakas põhjustab.