Ilmateenistus prognoosib nädala keskpaigaks kuni 27 soojakraadi, kuid seejärel läheb taas veidi jahedamaks.

Teisipäeval liigub Ukrainast üle Läti Gotlandi suunas madalrõhuala ja selle mõjul sajab öösel kohati, päeval mitmel pool hoovihma, samuti on äikest. Mõõdukas kirde- ja idatuul kannab Venemaalt sooja juurde. Sooja on öösel 9-15, päeval 19-25 kraadi, rannikul ja äikesepilvede all veidi vähem.

Kolmapäeval jääb Eesti Venemaa kõrgrõhuala ja Ukrainast Lõuna-Skandinaaviasse ja Briti saartele jääva madalrõhuala piirialale. Sarnane sünoptiline seis püsib ka neljapäeval. Kolmapäeva sajab mitmel pool hoovihma, on äikest, saju tõenäosus on Lääne-Eestis 90 protsendi ringis, Ida-Eestis alla 40 protsendi. Puhub nõrk ida- ja kagutuul. Sooja on öösel 10-15, päeval Lääne-Eestis 17-22, Ida-Eestis 23-27 kraadi.

Neljapäeva öösel sajab kohati, päeval mitmel pool hoovihma, püsib äikeseoht. Saju tõenäosus on suurem Lääne-Eestis, koguni 80 protsenti. Puhub mõõdukas kagu- ja lõunatuul. Sooja on öösel 12-16, päeval 19-25 kraadi, rannikul paiguti veidi vähem.

Reedel areneb Saksamaa kohal uus kõrgrõhuala kese, kuid Ukrainast ulatub Baltimaadesse madalrõhuala põhjaserv. Öö on olulise sajuta, kuid päeval arenevad kohati rünksajupilved, hoovihma tõenäosus 40-60 protsenti. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul. Sooja on öösel 9-15, päeval 20-24, rannikul paiguti 17 kraadi.

Laupäeval laieneb Saksamaa kõrgrõhuala kirdeserv üle Lääne-Eesti, kuid Ida-Eesti jääb veel madalrõhuala serva alla. Hoovihma ja äikese võimalus on suur üle Eesti. Puhub nõrk lääne- ja loodetuul. Sooja on öösel 9-15, päeval 16-20 kraadi, Kagu-Eestis paar kraadi enam.

Pühapäeval kõrgrõhuala mõju Eesti ilmale suureneb veelgi, kuid siiski arenevad päeval rünksajupilved ja hoovihmavõimalus on 50-70 protsenti. Puhub mõõdukas lääne- ja edelatuul. Sooja on öösel 7-12, päeval 16-21 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäeval jääb Eesti läänepoolse kõrgrõhuala ja idapoolse madalrõhuala piirialale. Hoovihma sajab kohati. Puhub nõrk läänekaare tuul. Sooja on öösel 9-12, päeval 17-22 kraadi.

Viie kuuga on uppunud kokku 21 inimest

Eestis on tänavu viie kuu jooksul uppunud 21 inimest, mis on kaheksa võrra enam kui mullu sama ajavahemiku jooksul.

Tänavu jaanuaris uppus Eestis kokku kaks inimest, märtsis nõudsid veeõnnetused neli, aprillis üheksa ja mais kuus inimelu, selgub päästeameti statistikast. Veebruaris ühtegi uppumissurma ei olnud.

Möödunud aastal uppus jaanuarist maini kokku 13 inimest. Kokku nõudsid veeõnnetused 2013. aastal 56 inimelu.

2012. aastal oli uppumissurmasid kokku 52.

Tulekahjudes on tänavu hukkunud 25 inimest

Eestis on tänavu viie kuu jooksul tulekahjudes hukkunud kokku 25 inimest, mis on viie võrra enam kui mullu sama ajavahemiku jooksul.

Tänavu jaanuaris hukkus tulekahjudes kuus, veebruaris kümme, märtsis viis ja aprillis kaks inimest, selgub päästeameti statistikast. Mais hukkus tulekahjudes üks inimene.

Harjumaal on viie kuu jooksul tulekahjudes hukkunud kokku seitse, Võrumaal ja Lääne-Virumaal võrdselt neli, Tartumaal kolm ning Ida-Virumaal samuti kolm inimest. Pärnumaal, Saaremaal, Viljandimaal ja Raplamaal on viie kuu jooksul tulekahjudes hukkunud võrdselt üks inimene.

Möödunud aastal hukkus esimese viie kuu jooksul tulekahjudes kokku 20 ning tunamullu 35 inimest.

Mullu hukkus terve aasta jooksul tulekahjudes kokku 47 ning 2012. aastal 54 inimest.

Õiguskantsleri aprillikuisel kontrollkäigul Valga ja Võru arestimajja selgus, et nii Võru kui ka Valga kamber on võrdlemisi amortiseerunud ning puudulikud kinnipidamistingimused piiravad osaliselt õigusaktides kinnipeetule ettenähtud õigusi.

Seetõttu tegi õiguskantsler ettepaneku eelistada kinnipeetute paigutamiseks Valga ja Võru politseihoonetes kambreid, mille kinnipidamistingimused on paremad ning hoiduda isikute pikemaajalisest kinnipidamisest kõnealustes hoonetes.

Võru arestimaja puhul tõi õiguskantsler välja loomuliku valguse puudumise osades kambrites, ettenähtud mööbliesemete, näiteks laua puudumise ning eraldi öövalgustuse puudumise kambrites.

Valga politseihoones on mõne kambri kinnipidamistingimused samuti puudulikud, kuna seal pole igal pool laudu ja toole. Samuti puudub umbes pooltes Valga politseihoone kambrites aken ja seetõttu ei ole tagatud loomuliku valguse juurdepääs.

Võru arestimaja kolib umbes aasta pärast valmivasse uude politseihoonesse, kuid Valga kambris soovitas õiguskantsler jätkata kinnipidamistingimuste parandamist ja kaaluda jalutushoovi rajamise võimalust.

Positiivse asjaoluna märkis õiguskantsler, et Valga kambris on kinnipidamistingimusi pidevalt parandatud. Eelmises kontrollkäigu kokkuvõttes tõdes õiguskantsler, et Valga kambris on paigaldatud uued aknad, uksed, ventilatsioon ja valgustus.

Politsei viib esmaspäeval kogu Eestis läbi "Kõik puhuvad" operatsioone ning juhib tähelepanu riskidele, mis joobes juhtimisega kaasnevad.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna politseimajor Veiko Kommusaare sõnul on suviti liikluses alkoholi tarvitanud juhte enam kui talvekuudel. „Suvi on külaskäikude ja koosviibimise aeg, kus tarbitakse ka alkoholi. Kui kaine autojuhi osas pole ürituse algusest peale kokku lepitud, siis võib kojusõit purjus juhi süül traagiliselt lõppeda,“ ütles ta.

Kommusaar tõi välja ka selle, et ka lühikeseks jäänud öö hommikul on mõistlik enne rooli istumist oma tervislikku seisundit kontrollida ning oma sõpru korrale kutsuda, kui nad liiga vara autorooli minna tahavad.

Kommusaare sõnul on joobes juhtimine ohtlik nii kahanenud reaktsioonivõime kui ka oma võimete ülehindamise tõttu. „Väga sageli hukkub joobes juht või tema kaasreisijad õnnetustes, kus auto paiskub suurel kiirusel teelt välja ning juhtunu tagajärgi teeb veelgi raskemaks lahti jäetud turvavöö,“ ütles ta, tuletades ühtlasi meelde, et ka jalgrattur on juht ning juht peab olema kaine.

Esmaspäevastel operatsioonidel osalevad kõikide prefektuuride politseinikud ning joobekontrolle viiakse läbi nii asulates kui ka asulavälistel teedel.

Neljapäeval, 29. mail kontrollisid politseinikud rahvusvahelise ühisoperatsiooni käigus juhtide joovet Tallinna ja Helsingi sadamates ning Via Baltica piiripunktides kuni Poolani. Kokku avastati 13 joobes juhti ning 45 muud rikkumist, millest suurem osa kiiruseületamised. Läti-Leedu piiril peeti liigsuure sõidukiiruse tõttu kinni mees, keda oli varasemalt 18 korral sarnase rikkumise eest karistatud.

Sel aastal on joobes juhi süül Eestis hukkunud kuus ning saanud viga 70 inimest. Mullu põhjustasid joobes juhid 12 protsenti kõigist liiklusõnnetustest ning kolmandiku kõigist hukkunuga õnnetustest.