EESTI UUDISED BNS

Uuring: enamik meditsiinitudengitest soovib töötada välismaal

Uuringu tulemused näitavad, et 80,7 protsenti meditsiinitudengitest on huvitatud töötamisest välismaal.

Brändinguagentuur Instar EBC viis mais meditsiinitudengite hulgas läbi tööandja maineuuringu, millest lähtub, et mainekamad tööandjad on meditsiinitudengite arvates Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla, selgub Instar EBC pressiteatest.

Tööandja pakutavatest soodustustest peavad tudengid olulisemateks keskmisest kõrgemat palka ja paindlikku tööaega. Välismaal töötamisest huvitatud tudengitest 22,3 protsenti on valmis välismaale tööle minema jäädavalt.  Üle 12 protsendi oleks viibima välismaal kuni aasta, 25 protsenti oleks valmis töötama välismaal kuni kaks aastat ja 20,8 protsenti üle kolme aasta.

Välisriikide lõikes on tudengid kõige rohkem huvitatud töötamisest Soomes, Inglismaal, Rootsis ja Saksamaal. "Meditsiinitudengite soov leida tööd välismaal on läbi aastate püsinud kõrgel tasemel. Noorte spetsialistide hoidmiseks Eestis peavad pingutusi tegema nii tervishoiuasutused kui ka riik tervikuna. Võtmeküsimuseks noorte meditsiinispetsialistide hoidmisel Eestis on  senisest suurema tähelepanu pööramine noorte värbamisega seotud teemadele ja motivatsioonisüsteemide ning töökeskkonna tänapäevastamine," märkis Instar EBC konsultant Kersti Vannas.

Uuringust selgus, et 49,8 protsenti meditsiinitudengitest töötab õpingute kõrvalt.

Instar EBC viis tööandja maine uuringu läbi mais Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite hulgas. Uuringus osales 400 tudengit.

Instar EBC tegeleb tööandja mainekonsultatsioonide pakkumisega Balti riikides. Meditsiiniuuringut viiakse läbi alates 2010. aastast.

Patsiendid kurdavad enda õiguste rikkumise üle tervishoiusüsteemis

Eesti Patsientide Esindusühingu (EPE) poole pöördub iga päev inimesi, kelle õigustega ei ole sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis täiel määral arvestatud ning kes paluvad ühingult nõu ja abi oma õiguste kaitseks.

EPE poole pöördujate peamisteks muredeks on olnud sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi võimetus pakkuda vajadustele vastavat ja õigeaegset abi, tõkked olemasolevate teenuste kättesaadavusel või nende halb kvaliteet ja kohati ebaturvalisus, selgub EPE pressiteatest. Samuti kurdetakse isikuõiguste rikkumiste üle, nagu nõusolekuta ja tahtevastane sekkumine inimkehasse ja eraellu, vähene või eksitav informeerimine pakutavatest teenusest, inimese arvamuse eiramine või karistamine enda soovide väljendamise eest.

Tõsist muret on pöördujatele valmistanud ka diskrimineerimine puude või sotsiaalse staatuse tõttu, bürokraatlikud tõkked abi saamisel, petuskeemide ohvriks langemine ja ülemäärane õiguste piiramine.

EPE hinnangul on viimastel aastatel oluliselt paranenud olukord psühhiaatria valdkonnas, mis oli ühingu esimese viie tegutsemisaasta ainus valdkond. Inimeste teovõimet ei piirata enam nende selja taga, nende vara on paremini kaitstud ja patsiente ei panda enam ilma igasuguse ametliku protseduurita tahtevastaselt ravile või hooldusele. Nüüd saab seda teha vaid kohtu otsusel ning patsiendil on protsessis advokaat.

Viimase 20 aasta jooksul on EPE nõustanud ja aidanud 27 000 klienti. EPE on enda sõnul ainus ühing, mis osutab järjepidevat avalikku huvikaitseteenust, tasuta nõustamist, juhtumikorraldust ja õigusabi. EPE tähistas pühapäeval enda 20. sünnipäeva.

Politsei hakkab joovet tuvastama ka vaatlemise ja küsitlemisega

Võrumaa TeatajaSostsiaalministri tänavu 1. juulil jõustuva joobeseisundi tunnuseid ja selle tuvastamise viise käsitleva määruse kohaselt hakkab politsei joobeseisundit tuvastama muuhulgas välise vaatluse ja küsitlemise teel.

Eelnõus käsitatakse joobele viitavate tunnuste all isikul esineda võivat alkoholijoovet, samuti narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobele viitavaid tunnuseid.

Välise vaatlusega hinnatavad joobetunnused on isiku välimus, aeglustunud reaktsioon, teadvuse seisund, koordinatsioonihäired ja käitumishäired. Küsitlemise teel hindab politseinik, kas isikul on häirunud kõne, samuti kas tal on aja, isiku ja koha tajumise häired või mäluhäired.

Lisaks vaatlusel tuvastataud tunnustele on alkoholijoobe olemasolu aluseks alkoholi lõhn isiku väljahingatavas õhus, selgub eelnõu seletuskirjast. Narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tavitamise tunnuseks võib olla ka häirunud silmavaade ehk hälbed silmade välimuses ja silmavaates.

Tööinspektsioon: tööandjatel ei ole õigust nõuda tasuta proovipäevasid

Tööinspektsioon tuletab suvistele töötajatele meelde, et tööandjatel ei ole õigust proovipäevadel nõuda tasuta töö tegemist.

Kui töötaja lubatakse proovipäeval tegema tööd, täitma konkreetseid tööülesandeid, näiteks teenindama kliente kaupluse kassas või panema müügisaalis riiulitesse kaupa on tegemist tööga, mida tehakse üksnes tasu eest, teatas tööinspektsioon BNS-ile. Juhul kui minnakse proovipäevale ainult vaatlema oma tulevast töökohta ning –ülesandeid ning reaalset tööd ei tehta ei ole vaja seda tasustada.

Töölepingu seaduses puudub proovipäeva mõiste kui seesugune. Töölepingu seadus sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töö eest tuleb alati maksta tasu. Kui tööandja pakub tööd proovipäevadega, tuleks enne tööle asumist huvi tunda, kas nendel päevadel tehtud töö eest ka tasu makstakse. Kui töötaja ja tööandja vahel tekib lahkarvamus proovipäevade eest tasu maksmises, on töötajal õigus pöörduda töötasu nõudega töövaidlusorganisse.

Proovitöö on töötukassa pakutav teenus, mis kestab ühe päeva. Proovitöö annab võimaluse pakutaval töökohal töötamine järele proovida ning tööandjale enne töölepingu sõlmimist kinnituse, et tööle soovija on sobiv. Proovitöö korraldamise eeldus on, et tööandja otsib vabale töökohale töötajat töötukassa kaudu.

Praktikas levinud tasuta proovipäevad võivad tunduda esialgu mõlemale poolele kasulikud, kuid tegemist võib olla tasuta tööjõu ärakasutamisele suunatud ärimudeliga.

Võrus sai kahe auto kokkupõrkes viga viis inimest

Võrumaa TeatajaVõru linnas põrkasid laupäeva hilisõhtul kokku kaks sõiduautot, õnnetuses sai viga kokku viis inimest.

Õnnetus juhtus kella 23.54 ajal Põllu ja Luha tänava ristmikul, kus 18-aastase kristjani juhitud Seat Toledo sooritas vasakpööret, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku sõiduautoga BMW, mida juhtis 28-aastane Hannes, teatas siseministeerium.

Sõiduautos BMW kaasreisijana viibinud 30-aastane Margus ja sõiduautos Seat kaasreisijana viibinud 20-aastane Kerly, 19-aastane Kädi-Liis ning 17-aastane neiu toimetati Lõuna-Eesti haiglasse, kust nad peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile. Sõiduautos Seat kaasreisijana viibinud 21-aastane Harmo sai esmaabi kohapeal.

Kaheksas liiklusõnnetuses sai viga 18 inimest

Seitsme kannatanuga õnnetus juhtus laupäeval kella 10.52 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 120,5. kilomeetril, kus reisibuss SOR C 9,5, mida juhtis 46-aastane Ivo, sõitis teelt välja kraavi. Bussis kaasreisijatena viibinud 51-aastane Anu, 69-aastane Erik, 43-aastane Jana, 56-aastane Andres, 51-aastane Uku ja 50-aastane Anneli toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi, kust nad peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile. 48-aastane Jaanus jäeti Tartu Ülikooli kliinikumi ravile.

Viie kannatanuga liiklusõnnetus juhtus kella 23.54 ajal Võrus Põllu ja Luha tänava ristmikul, kus 18-aastase kristjani juhitud Seat Toledo sooritas vasakpööret, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku sõiduautoga BMW, mida juhtis 28-aastane Hannes. Sõiduautos BMW kaasreisijana viibinud 30-aastane Margus ja sõiduautos Seat kaasreisijana viibinud 20-aastane Kerly, 19-aastane Kädi-Liis ning 17-aastane neiu toimetati Lõuna-Eesti haiglasse, kust nad peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile. Sõiduautos Seat kaasreisijana viibinud 21-aastane Harmo sai esmaabi kohapeal.

Ida-Virumaal Toila vallas juhtus laupäeval kella 01.30 ajal liiklusõnnetus Tallinna-Narva maantee 172. kilomeetril, kus alkoholi tarvitanud 52-aastase Olegi juhitud Audi A8 põrkas kokku vastu tulnud sõiduautoga Ford Focus C-Max, mida juhtis 35-aastane Oleg. Sõiduautos Ford kaasreisijana viibinud 51-aastane Svetlana toimetati Ida-Viru keskhaiglasse, kus peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Kella 11.42 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Kopli tänav 83 juures, kus motorolleriga Lifan LF50Q-2 sõitnud 65-aastane Volodymyr pidurdas järsult ja kukkus külili. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Pärnumaal Reiu külas Taimla tee 0,6. kilomeetril juhtus kella 12.23 ajal liiklusõnnetus, kus 33-aastase Romani juhitud ATV sõitis teelt välja vastu puud. Juht toimetati Pärnu haiglasse.

Kella 14.45 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maantee 120B juures, kus sõiduteed ületanud jalakäija, 18-aastane Mari-Liis, sai löögi sõiduautolt Toyota Avensis, mida juhtis 53-aastane Verno. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Kella 19.42 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Randvere tee ja Uuesauna tee ristmiku lähedal, kus 44-aastase Mardi juhitud Audi Q7 sõitis tagant otsa ees peatunud sõiduautole Volvo S40, mida juhtis 28-aastane Mariliis. Sõiduk Audi Q7 lahkus sündmuskohalt. Volvo juht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Järvamaal Imavere vallas Imavere – Viljandi - Karksi-Nuia tee 4. kilomeetril juhtus kella 20.30 ajal liiklusõnnetus, kus sõiduauto Mercedes-Benz, mida juhtis alkoholi tarvitanud ja vastava kategooria juhtimisõiguseta 31-aastane Mirkko, sõitis otsa teeservas sõitnud jalgrattale, mida juhtis alkoholi tarvitanud 46-aastane Kaupo. Jalgrattur toimetati Järvamaa haiglasse, kust ta peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile.

Põlvamaa reformikaid hakkab juhtima Kõlleste vallavanem Andrus Seeme

Võrumaa TeatajaReformierakonna Põlvamaa maakondliku organisatsiooni uueks esimeheks sai pikaaegne Kõlleste vallavanem Andrus Seeme.

Andrus Seeme võttis teatepulga üle Urmas Klaasilt, kes Tartu linnapeaks valimisel taandas ennast maakonnajuhi kohalt, teatas erakonna esindaja BNS-ile.

„Oluliseks pean organisatsiooni laiendamist, erinevate huvigruppide kaasamist, liikmete suuremat panustamist ja kaasarääkimist erakonna arengus,“ ütles Seeme.

Seeme on sündinud Põlvas, kasvanud ja töötanud Kõlleste vallas. Alates 2001 kuni praegueni on Seeme Kõlleste vallavanem ning Reformierakonna liige 2002. aastast.

Põlvamaal on erakonna piirkonnaorganisatsioon moodustatud igas omavalitsuses. Kokku on maakonnas 415 reformierakondlast. Varasemalt on maakonnajuhtideks olnud Urmas Klaas, Kaido Kõiv, Meelis Mälberg ja Teet Helm.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD