Telesaates Suur Lotokolmapäev 4. juunil välja loositud Bingo Loto suurvõit summas 328 411 eurot läks võidupileti internetist ostnud noorele perele.

Võitjaks osutus Lõuna-Eestis elav noor, kahe lapsega pere. Võidupileti ostis pereema, kes on pidev Bingo Loto mängija ning kes seni võitnud vaid väiksemaid summasid. 

Võidusumma eest plaanitakse kindlustada laste tulevikku ja minna koos perega reisile, lisaks on plaanis teha ka väiksemaid remonditöid kodumajas, teatas Eesti Loto.

Võidust sai naine teada juba loosimispäeva õhtul, algul küll rõõmustades diagonaalide võidu üle, hiljem siiski avastades, et võitis lausa peavõidu. Võidurõõmu on pere seni jagatud vaid paari lähima sugulasega.

Eesti Loto tuletab meelde, et kuni pühapäevani, 15.juunini kestab Bingo Loto Puhkuseloosi kampaania, mille võidufond on kokku 90 000 eurot. Võitjad selguvad Kanal 2-s eetris olevas loosimise erisaates 18.juunil kell 22.

Eestis heisatakse laupäeval juuniküüditamise 73. aastapäeva puhul Eestis lipud leinalipuna.

14. juunil on Eestis üleriigiline leinapäev ja Eesti lipu heiskavad leinalipuna kõik riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, teatas BNS-ile riigikantselei. Lipu võivad heisata ka kõik teised.

Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti neist umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid, kes on andnud oma elu vaba Eesti eest.

Lipud heisatakse leinalipuna hiljemalt kell 8 ja langetatakse kell 22.

Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.

Reedel jõustuvad seoses Euroopa Liidu tarbijaõiguste direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muudatused, millega oluliselt suureneb ettevõtja kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta teavet.

Muudatused puudutavad peamiselt väljaspool äriruume sõlmitavat lepingut ning sidevahendi abil sõlmitava lepingu regulatsiooni, kuid mõneti ka teisi tarbijalepinguid. Lisaks sellele, et kõigi tarbijalepingute puhul tuli juurde rida nõudeid, millist informatsiooni tuleb kauplejal enne lepingu sõlmimist tarbijale anda, on palju muudatusi väljaspool äriruume ja sidevahendi abil sõlmitavate lepingute puhul ja seda nii taganemisõiguse kui ka kauba tagastamisega seoses, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Seni kehtinud 14-päevane taganemisõigus jääb jõusse, aga tarbija poolt kauba tagasisaatmise ja ettevõtja poolt tarbijale raha tagastamise tähtaeg lüheneb 30 päevalt 14 päevale. Kaupleja saab ka õiguse tagasimaksega viivitada juhul, kui tarbija ei ole kaupa tagasi saatnud või esitanud tõendit, et ta on kauba teele pannud. Kui kaupleja ei ole täitnud lepingueelse teavitamise kohustust taganemisõiguse osas, on tarbijal õigus lepingust taganeda 12 kuu jooksul senise kolme kuu asemel alates kauba kättesaamisest või lepingu sõlmimisest.

Uue regulatsiooni järgi tuleb teavitada tarbijat ka sellest, kui tema sõlmitavale lepingule ei laiene taganemisõigus või kui mingi tegevuse tõttu taganemisõigus lõpeb. Samuti, kui ettevõtja soovib jätta tarbija kanda kauba tagastamise kulusid, peab sellest tarbijat teavitama enne lepingu sõlmimist, vastasel juhul ei saa ettevõtja kulude tasumist tarbijalt nõuda. Seni kehtinud regulatsiooni järgi ei tohtinud tarbijalt nõutav kauba tagastamisega seotud kulu ületada kümmet eurot, kuid seadusemuudatustega tagastamiskulude ülempiir kaob.

Telefonimüügi puhul on oluline muudatus, et ettevõtja algatusel tehtud telefonikõnes kokkulepitu on alates tänasest tarbija jaoks siduv vaid siis, kui tarbijale on edastatud teave püsival andmekandjal ja kui tarbija on oma tahet kinnitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-posti teel. Seda sätet ei kohaldata juhul, kui leping sõlmitakse tarbija algatusel.

Uues regulatsioonis kaotatakse koduukselepingu mõiste ja asendatakse väljaspool äriruume sõlmitava lepingu mõistega. Tegemist on lepinguga, mille ettevõtja ja tarbija sõlmivad väljaspool ettevõtja äriruume ehk näiteks tarbija kodus, ühissõidukis, tänaval, vabaajaüritustel.

Puudega ja töövõimetusega inimeste tööhõives viie aasta lõikes olulisi muutusi toimunud ei ole.

Kui 2008. aastal oli puudega inimestest tööl 27,6 protsenti, siis mullu oli see protsent 23,5, selgub statistikaameti andmetest. 10-30-protsendilise töövõimetusega inimestest tööta 2008. aastal 74 protsenti ja mullu 76,3 protsenti. 40-100-protsendilise töövõimetusega inimestest töötas 2008. aastal 39,4 ja mullu 42,9 protsenti.

Puudega inimeste koguarv on statistikaameti andmeil kasvanud viie aasta jooksul umbes 10 000 inimese võrra. Kui 2008. aastal oli puudega inimesi kokku 35 300, siis mullu 45 400. Veelgi enam on kasvanud 40-100-protsendilise töövõimetusega inimeste arv, mis on tõusnud 70 200-lt aastal 2008 mulluse 94 600-ni. Peaaegu kahekordistunud on aga 10-30-protsendilise töövõimetusega inimeste arv. Aastal 2008 oli neid 1300, mullu aga juba 2500 inimest.