Kaitseminister Sven Mikser ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras avasid Võrus Kuperjanovi pataljonis kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli uue õppe- ja kasarmuhoone, mille ehitus läks maksma viis miljonit eurot.

Kaitseminister sõnas uue hoone avamisel, et kaitsekulutuste hoidmine kahe protsendi tasemel loob võimaluse täita auvõlg tulevaste veeblite ja aspirantide ees ning viia nende õppimis- ja olmetingimused Eesti riigi arengutasemele vastavaks, teatas kaitseministeerium BNS-ile.

"Nõukogude armee kasarmutes ei ole võimalik edukalt treenida ja kasvatada demokraatliku, vaba riigi sõdureid, sest nõukogude kasarmud ehitati totalitaarse riigi vaimust ja stampidest lähtuvalt, selleks, et isiksusi alla suruda ja ühetaoliseks vormida," ütles Mikser. "Eesti ühiskonnale on see võõras, sest Eesti on demokraatlik riik, meie inimesed on vabad ja meid seovad Läänemaailmaga ühised väärtused ja isikuvabadused."

Lahingukool, kus õpivad vanemallohvitserid ja reservohvitserid asus seni Võru külje all Meegomäel nõukogudeaegsetes hoonetes, mis olid amortiseerunud ega vastanud õppeasutuse vajadustele, hoonetes polnud piisavalt õppeklasse ning majutusruumid jäid õppuritele kitsaks.

Uues kolmekorruselises hoones on 250 majutuskohta, 13 õppevahenditega varustatud õppeklassi ja töökohad 32 kaitseväelasele. Kuperjanovi jalaväepataljoni territooriumil, kus uus hoone paikneb, on kooli jaoks olemas ka söökla, varustuslaod, sportimisvõimalused, laatsaret ja töökojad tehnika hooldamiseks.

Lahingukooli uue hoone ehitus läks maksma viis miljonit eurot.

Lahingukooli uue kasarmu ehitamine on osa kavast koondada kaitseväe väeosad suurematesse linnakutesse. Sel sügisel valmivad ka uued kasarmud Jõhvis, Ämaris ja Tallinnas Miinisadamas.

PILDIGALERII

Viimastel kuudel on sagenenud tarbijakaitseametisse laekuvad pöördumised erinevate müügiskeemide kohta ja amet paneb inimestele südamele, et igasugustesse lihtsat teenimisvõimalust lubavatesse skeemidesse tuleks suhtuda ettevaatusega ning püramiidskeemi tunnustega ettevõtmistega liitumisest peaks hoiduma.

Sageli tegelevad müügiskeemide levitamisega Eestis eraisikud, kelle kohta ei ole võimalik avalikke kanaleid pidi teavet leida, teatas tarbijakaitseamet BNS-ile. Sel aastal on tarbijakaitseameti poole pöördutud näiteks seoses selliste skeemidega nagu Wenyard, Jeunesse, Emgoldex, Vemma, Worldventures. Tarbijate kirjelduste põhjal on ametil alust arvata, et nende näol on tegemist keelatud püramiidskeemidega.

Erinevalt lubatud soovitus- ja võrkturundusest on püramiidskeem tarbijakaitseseaduse järgi eksitav ja keelatud kauplemisvõte. Püramiidskeemi puhul sõltub tulu teenimine paljuski isiku värbamistegevusest, soovitus- ja võrkturunduses lähtutakse isiku müügioskustest ja konkreetsetest müügimahtudest. 

Püramiidskeemiga on tegemist siis, kui skeemiga liitumisel küsitakse märkimisväärselt suurt liitumistasu, liitujale lubatakse kerget ja kiiret teenistust või tasuta kingitusi, liituja hakkab tulu teenima toote või teenuse müügi asemel uute liikmete hankimisest ja tulu teenimiseks on vaja leida teatud minimaalne hulk uusi liitujaid, uute liikmete liikmemaksud kanduvad skeemi kõrgemate tasemete liikmetele, skeemi madalamate tasemete liikmed liiguvad kõrgematele tasemetele vastavalt võimekusele leida uusi liikmemaksu tasuvaid liikmeid ning liitunutel puudub garantii investeeringute tagasisaamiseks või kasumi teenimiseks.

Üha enam levivad tootepõhised püramiidskeemid, mis raskendab nende eristamist seadusega lubatud otsemüügivormidest. Nii tootepõhise püramiidskeemi kui ka tootepõhise võrkturundus- või soovitusturundusskeemiga liitudes tuleb tavaliselt soetada endale stardikomplekt, kuid püramiidskeemi puhul on stardikomplekti hind võrreldes kauba väärtuse ja võimaliku edasimüügihinnaga väga kõrge ning sageli saab liitunu tooteid pärast seda teatud ajavahemike järel. Erinevalt seaduslikest müügiskeemidest ei saa püramiidskeemiga liitunu talle automaatselt saadetud kaupa skeemi levitajale tagasi müüa.

Tarbijakaitseamet soovitab alati uurida, millised on konkreetse müügiskeemiga liitumise ja võimaliku tasu saamise põhimõtted, milline on sõlmitav leping ja kuidas saab lepingust taganeda. Juhul kui tegemist ei ole püramiidskeemiga, kuid raha teenimiseks tuleb müüa kalleid tooteid, tuleks hinnata, kas ja kui palju on olemas potentsiaalseid kliente, kes sellist kaupa ostaksid.

Suur osa alla 16-aastaste laste vanematest ei ole teadlikud elektrivõrguga seotud ohtudest, selgub uuringust.

Lapsevanematest 38 protsenti hindab ohutut kaugust maha kukkunud ja pinge alla jäänud elektriliinist valesti ning 59 protsenti ei tea, kuidas sellises olukorras liinist ohutult eemalduda, selgub Elektrilevi tellitud uuringust. Samuti selgus uuringust, et vaid üksikud lapsevanemad oskavad juhtida laste tähelepanu välise elektrivõrguga seotud ohtudele, kuigi kõige rohkem õnnetusi juhtub statistika järgi just suvise koolivaheaja perioodil.

„Elektriga seotud ohtude alahindamist kinnitavad uuringu tulemused ja maikuu tõsiste tagajärgedega õnnetused,“ ütles Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend. „Näiteks Raplamaal ronis noormees alajaama katusele ja Jõgevamaal läks naisterahvas pärast äikest ise alajaama elektrit tagasi lülitama. Mõlemad on ilmselt õnnesärgis sündinud, sest sellise mõtlematu käitumise tagajärg on enamasti traagilisem.“

Lisaks lapsevanematele on ka laste teadlikkus elektriohtudest vähene – seda kinnitab Tehnilise Järelvalve Ameti statistika. Tänavu esimese viie kuuga juhtunud 20 elektriõnnetusest on üheksal juhul kannatada saanud laps või kuni 19-aastane nooruk.

Tiisvendi sõnul on tänavuse tiheda äikese tõttu eriti oluline, et lapsevanemad räägiksid lastele mahalangenud elektrijuhtmete ohtlikkusest ning õpetaksid kollase elektriohu märgi tähendust ja seda, mis juhtub kui märgil oleva hoiatusega ei arvestata.

Mai keskpaigast jaanipäevani kestva elektriohutuskampaania käigus tuletas Elektrilevi lastevanematele meelde, et kõik elektriõnnetused on õige käitumise korral välditavad.

TNS Emori poolt läbi viidud uuringu eesmärgiks oli selgitada välja lapsevanemate suhtumine elektriga seotud ohtudesse ning milliseid ohutusnõuandeid lastele edastatakse. Uuring viidi läbi esindusliku valimiga Omnibuss-uuringu raames, kus elektriohutuse küsimustele vastas 557 inimest, kellest 136 olid lapsevanemad.

Riigikogu võttis neljapäeval lõppenud kevadistungjärgul vastu kokku 107 õigusakti.

Riigikogu statistikast selgub, et 13. jaanuarist 19. juunini kestnud seitsmenda istungjärgu jooksul võttis riigikogu vastu 77 seadust, 29 otsust ja ühe avalduse.

Eelmisel, mullu 9. septembrist 19. detsembrini kestnud kuuendal istungjärgul võttis riigikogu vastu 42 seadust ja 13 otsust.

Kevadistungjärgul toimus 73 riigikogu  istungit, neist kaks täiendavat.

Neljapäeval lõppes riigikogu 12. koosseisu seitsmes instungjärk, kaheksas ehk sügisistungjärk algab 8. septembril.