Alates tulevast teisipäevast saab hakata ostma kalastuskaarte jõevähi püügiks, sarnaselt eelmistele aastatele on püük ise lubatud vaid augustis.

Vähipüügiks on vaja soetada luba ehk kalastuskaart, sel aastal läheb 75 protsenti kalastuskaartidest müüki internetis, ülejäänud jääb keskkonnaameti jagada. Luba kehtib soovija valitud päeval 24 tundi, püüda tohib ühel veekogul.

Saare maakonnas on jõevähipüük keelatud Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel. Harju maakonnas on jõevähipüük keelatud Jägala jões ja selle lisajõgedes ning Vääna jões. Põlva maakonnas on keelatud jõevähi püük Lutsu jões ja Värska lahes.

2013. aastal väljastati Eestis vähipüügiks kokku 1011 kalastuskaarti, millest 667 osteti internetist, ülejäänud keskkonnaametist. Erinevatelt veekogudelt püüti kokku enam kui 26 000 mõõdulist vähki.

Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi, et toetada 50 000 euroga pere-, naiste- ja lastevastase vägivalla ohvrite abistamisega tegelevaid organisatsioone.

"Sellel aastal keskendume ohvrite aitamisele läbi ohvriabisüsteemi ja nendega tegelevate inimeste koolitamisele. Vägivallaohvrite hulgas on kahjuks väga suur hulk neid, kellega on see juhtunud enda kodus," ütles justiitsminister Andres Anvelt ministeeriumi pressiteates.

"Toetuse andmisega tahame vältida seda, et kord vägivalla ohvriks langenud inimesega ei juhtuks seda uuesti ja uuesti. Eriti oluline on see laste puhul, kuna uuringud tõestavad, et lapsepõlves kogetud vägivald mõjutab inimest terve elu – langedes vägivalla ohvriks ka täiskasvanuna või muutudes ise vägivaldseks," lisas minister.

Toetust saab taotleda projektidele, mis on suunatud psühholoogilise nõustamisteenuse pakkujate täiendkoolituse vajaduse hindamisele ja korraldamisele; vägivallaohvrite aitamisega tegelevate spetsialistide võrgustikutöö edendamisele maakondades; ohvriabiteenust ja psühholoogilist nõustamisteenust pakkuvate spetsialistide töönõustamise vajaduse hindamisele ja läbiviimisele ning muudele seonduvatele tegevustele.

Samuti saab toetust taotleda lepituskokkuleppe kuuekuulise perioodi jooksul paarile või perele nõustamisteenuste tagamiseks. Näiteks individuaal- või pereteraapia pakkumiseks kõikidele pereliikmetele, et tagada vägivallavaba suhtlemine ka pärast lepituskokkuleppe kontrollperioodi lõppu.

50 000-eurose fondiga konkursil osaleda saavad kõik Eestis registreeritud mittetulundusühingud, sihtasutused ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Konkursil osalemiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 15. augustiks meiliaadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. märgusõnaga "Kuriteoennetuse toetus".

Veterinaar ja toiduameti (VTA) andmetel Eesti ei plaani Leedule sarnaselt kehtestada kogu Läti territooriumilt sealiha importi, kuivõrd kaitsemehhanismid peaksid olema piisavad.

"Läti ise on tsoonist, kus seakatk avastati, peatanud sealiha väljaveo nii riigi teistesse piirkondadesse kui ka teistesse riikidesse. Meie poolt läheb tänasest täiendav käskkiri, millega siis lisaks kõigile teistele riikidele, kus varasemalt on Aafrika sigade katku avastatud – Vene Föderatsioon, Valgevene, Poola ja Leedu – siis ka Läti sellest piirkonnast, on keelatud Eestisse tuua kuumtöötlemata sigade sööta," ütles VTA peadirektor Agu Pärtel BNS-ile.

"Täiendava nõudena kehtestatakse elussigade veokitele, kui need on viibinud Läti territooriumil, Eestis farmidesse sisenemise keeld 48 tunniks. Selle 48 tunni vältel tuleb Eestis teha täielik pesu ja desinfektsioon, mis muidugi peab olema dokumentaalselt tõestatud," lisas ta.

Keelustamised käivad Euroopa Liidus üldises korras ja Pärteli hinnangul on Leedu sunnitud lähiajal keelu tühistama. "Leedu kolleeg kinnitas mulle, et tegu on ebaproportsionaalse toiminguga ja väitis, et piirang kehtib kuni paari päeva jooksul tuleb Euroopa Komisjoni rakendusotsus. Piirangud lähevad tavaliselt kindlale tsoonile, mitte kogu riigile," sõnas Pärtel.

Pärteli hinnangul võiks Läti suuta võrdlemisi efektiivselt avastatud Aafrika seakatku koldega võidelda, kuivõrd samas piirkonnas on eelnevalt kehtinud piirangud seoses tavalise seakatkuga. "Ega Läti jaoks eriti midagi ei muutu."

Leedu keelas reedel sealiha impordi Lätist, kuna riigis avastati Valgevene piiri lähedal Aafrika seakatku kuuel metsseal ja Valgevene piirist kuue kilomeetri kaugusel asuva Kraslava piirkonna seafarmi kolmel koduseal.

Leedu veterinaarameti juht Jonas Milius avaldas lootust, et sisseveopiirangud ei kesta kaua. Miliuse otsusega on keelatud Lätist tuua sealiha, metssealiha, sigade spermat, sööta ja taimeõli.

"Olukord on väga keeruline, kuna viirust on leitud seafarmidest, mistõttu me kehtestasime sisseveopiirangud. Kuid need ei kesta kaua, sest kaubad peavad saama vabalt liikuda. See kestab vaid seni, kuni lätlased saavad olukorra klaaritud ja eraldavad nakatunud piirkonnad," ütles Milius BNS-ile.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu (EPÜL) juhatus arutas koalitsiooni kava lükata edasi juba kehtestatud vanemapensioni jõustumine ning jõudis otsusele, et tegemist on õigusriigile sobimatu käitumisega.

"Seadus võeti vastu juba 2012. aastal," selgitas EPÜL juhatuse esimees Andres Ergma. "Eakad on praeguseks kaks aastat oodanud ja arvestanud, et 2015. aastast pannakse reaalpensioni langusele piir. Nüüd on koalitsioon näidanud, et valitsus ei pea oma lubadusi," seisab liidu teates.

EPÜL juhatus peab taunimisväärseks ka seda, et eakate arvamuse vastu ei ole koalitsioon isegi huvi tundnud. "Koalitsiooni järelemõtlematu otsus puudutab vahetult 200 000 inimest," rõhutab Ergma. "6. juunil korraldas Stenbocki maja piduliku ürituse, kus räägiti avatud valitsemise partnerlusest. Kahjuks ei ole meie näinud ei avatust ega partnerlust."

EPÜL teeb valitsusele ettepaneku loobuda vanemapensioni edasilükkamisest ja leida oma plaanide elluviimiseks katteallikaid mujalt. "Eestist peab saama korralik euroopalik riik, kus riigieelarvesse leitakse tulu sealt, kust on kõige valutum maksumaksjale, mitte kõige lihtsam ministrile," tõdes Ergma ja lisas, et praegu astutakse pikk samm valele poole.