Vangide 2,5-ruutmeetrine isiklik ruum on põhiseaduspärane

Põhiseaduslikkuse järelevalve kollegium leiab, et vangidele eraldatud 2,5-ruutmeetrine põrandapind ei alanda inimväärikust ega ole põhiseadusega vastuolus.

Põhiseaduslikkuse järelevalve asja käivitas 20 aastaks vanglasse mõistetud röövmõrvar Vitali Tarasovski kaebus Tartu halduskohtule, milles Tarasovski taotles kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest tema kinnipidamisel Tallinna Vanglas, kuna talle eraldatud isiklik ruum oli alla 3,2 ruutmeetri, selgub riigikohtu otsusest.

Kui vangla kinnipeetava seisukohaga ei nõustunud, siis halduskohus andis õiguse vangile ning mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise.

Riigikogu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis aga halduskohtu taotluse rahuldamata, kuna mõningased kannatused ja ebameeldivused kaasnevad isiku kinnipidamisega paratamatult. Kolleegiumi hinnangul ei ole 2,5-ruutmeetrine põrandapind ühe kinnipeetava kohta nii väike, et selle puhul saaks inimväärikuse alandamist eeldada. Olukorras, kus isiku kohta on tagatud 2,5 ruutmeetrit kambripindala, aga isik on kohustatud kambris viibima üksnes ööajal ja seejuures on tagatud piisav ventilatsioon, kohane temperatuur, öörahu ja muud vajalikud tingimused väljapuhkamiseks, ei pruugi kolleegiumi hinnangul olla tegemist inimväärikuse alandamisega.

Samas rõhutab kolleegium, et pindalanormi põhiseaduspärasus ei välista seda, et kinnipidamistingimustega kogumis võidi Tarasovski inimväärikust siiski rikkuda. Õigusest inimväärikale kohtlemisele ei tulene, et kinnipeetavale tagatud põrandapind ei võiks ühelgi tingimusel, ka erandlikel asjaoludel piirduda 2,5 ruutmeetriga. Kolleegium möönab, et 2,5 ruutmeetrit on sedavõrd väike pindala, et pikka aega sellises kambris viibimine on tõenäoliselt inimväärikust alandav. Näiteks Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee soovitab tagada mitme kinnipeetavaga ruumis vähemalt 4 ruutmeetrit põrandapinda isiku kohta.

Harju maakohus tunnistas 2010. aasta jaanuaris Tarasovski süüdi ärimees Karel Käärsonilt ebaseaduslikult vabaduse võtmises, mõrvamises, röövimises, varguses, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises, tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning mõistis talle liitkaristuseks 20 aasta pikkuse vangistuse.

Süüdistuse kohaselt helistas Tarasovski koos kuriteokaaslasega 2008. aasta 12. juulil Käärsonile ja soovis tema autovahendusportaalis müüki pandud sõiduautot BMW samal päeval näha. Tarasovski võttis kohtumisele Männiku teel kaasa helisummutiga Makarovi püstoli. Pärast Käärsoniga kohtumist sõideti Tallinnas Betooni tänaval laohoonete juures asuvale platsile, kust kinniseotud kätte ja jalgadega ärimees viidi tema auto pagasiruumis Lääne-Virumaale Tõõrakõrve rappa.