Eesti elanikud peavad pagulaste sisserännet probleemiks

Siseministeeriumis kolmapäeval esitletud varjupaiga-teemalise uuringu tulemustest selgus, et Eesti elanike arvates mõjutab pagulaste sisseränne Eestit negatiivselt ning siinne varjupaiga- ja pagulaspoliitika peaks olema pigem karm.

Uuringule vastanud peavad end sisserände- ja varjupaigavaldkonnas teadlikumaks, kui nad tegelikult on – kaks kolmandikku vastanutest oskaks enda sõnul selgitada mõistete „varjupaigataotleja“, „sisserändaja“, „pagulane“ ja „põgenik“ olemust, teatas siseministeerium BNS-ile. Samas selgus tegelikke teadmisi analüüsides, et sageli ei osata eristada pagulasi muud laadi sisserändajatest ning ekslikult arvatakse, et pagulased võivad olla ka inimesed, kes on kodumaalt lahkunud looduskatastroofi ning vaesuse ja tööpuuduse tõttu.

„Kui majandusmigrant lahkub oma kodumaalt vabatahtlikult selleks, et parandada oma elatustaset ning leida paremaid töötamisvõimalusi, siis varjupaigataotleja lahkub oma kodumaalt tagakiusamise tõttu või sellepärast, et tema elu on seal ohus. Tal ei ole võimalik koju tagasi pöörduda ning tal puudub oma riigi kaitse,“ selgitas siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja rände alal Birgit Lüüs.

Valdav osa elanikest ehk 55 protsenti arvab, et pagulaste sisseränne mõjutab Eesti olukorda pigem negatiivselt, positiivselt hindajaid on ainult kaheksa protsenti. Võrreldes 2010. aastal läbi viidud sarnase uuringuga on suhtumine pagulastesse jäänud üldiselt samaks. Kõige rohkem ehk 79 protsenti Eesti inimestest kardavad koormust sotsiaalsüsteemile, 64 protsenti tööpuuduse suurenemist ja 60 protsenti konfliktide ohtu.

Lähedase sugulase abiellumisse pagulasega suhtuks negatiivselt 41 protsenti vastanutest, pagulasest naaber häiriks 33 protsenti ja pagulasest töö- või koolikaaslane 15 protsenti vastajatest. 2010. aastast on suhtumine lähedasse kontakti pagulasega muutunud siiski positiivsemaks, eriti samas kollektiivis õppimise ja töötamise suhtes.

Pagulaste puhul kardavad Eesti inimesed kõige rohkem erinevat kultuuri ja kombeid ja kõige vähem soovivad Eesti inimesed oma naabriks Lähis-Idast, Kesk-Aasiast ning Aafrikast pärit inimesi, vähem kardetakse Ida-Euroopast ja Põhja-Ameerikast pärit pagulasi.

Praeguseks Eestis pagulasstaatuse saanud 47 inimese kohta arvab 65 protsenti vastanutest, et seda on parasjagu, 16 protsenti et liiga palju ja 14 protsenti arvab, et seda on vähe. Möödunud aastal esitatud 97 varjupaigataotlust pidas liiga paljuks kolmandik vastanutest.

Suur osa Eesti elanikest ehk 69 protsenti leiab, et siinne varjupaiga- ja pagulaspoliitika peaks olema pigem karm ehk sisserännet üldiselt takistav. Kolmveerand elanikest pooldab, et Eesti pakuks pagulaste vastu võtmise asemel hädasolevatele riikidele hoopis muud laadi toetust, näiteks tehnilist või rahalist abi.

Eelmisel aastal andis Eesti pagulasstaatuse seitsmele inimesele ning see number on viimastel aastatel püsinud sarnasena. Kõige enam on Eestist rahvusvahelist kaitset taotlenud Gruusia (66 inimest), Venemaa (63), Afganistani (36), Süüria (30) ning Vietnami kodanikud (30). Eestis rahvusvahelise kaitse saanute hulgas on kõige rohkem Afganistani ja Venemaa kodanikke (vastavalt 17 ja 13 inimest), kelle järgnevad Sri Lanka ja Valgevene (seitse) ning Somaalia kodanikud (neli).

Kevadel toimunud uuringu viis läbi turu-uuringute firma Saar Poll, uuringut rahastasid Siseministeerium ja Euroopa Pagulasfondi kaudu Euroopa Liit.