Täna, 3. juuli keskpäeval puhus inimtühjas Tamula rannas üpris tugev tuul ja rannavalve hoone juures lehvis kollane lipp. Keskpäeval mõõdeti rannas 23 kraadi õhu- ja 16 kraadi veesooja.
 
Vesi on tõesti jahe, öeldi rannavalvest ja lisati, et kuigi ilm võib soojeneda kiiresti, võtab vee soojenemine kauem aega. Pole ka ime, et ujumisliit otsustas Georg Otsa ujumisvõistlus edasi lükata.
 
Rannavalve valvatavalt alalt on sel suvel päästetud üks inimene, kes ujus piirdepoide taha ja tuli kohale kutsuda nii politsei, kui ka päästjad. Rannavalve alustas tööd kuu aega tagasi.

SHARE uuring kummutab üldlevinud arvamuse, et inimeste suhteliselt kõrgem majanduslik aktiivsus vanemas eas on seotud väga madalate sissetulekutega, sest madalate sissetulekute juures kaob üldine motiveeritus tööd teha.

"Kõige kõrgem aktiivsus iseloomustab kõige suurema sissetulekuga inimesi. Võib aga eeldada, et need kuuluvad pigem 50-aastaste nooremasse poolde," ütles BNS-ile SHARE Eesti teaduskoordinaator Luule Sakkeus. "Kõige madalam majandusaktiivsus iseloomustab 3. sissetulekukvintiilis olevaid inimesi, kuhu kuulub valdav enamik ea tõttu pensionit saavaid inimesi."

SHARE tulemusi analüüsides on väga aktiivsed ka lahutatud või lahus elavad inimesed, kellel puudub tihti teine leivateenija peres. "Võiks eeldada, et samalaadselt on rohkem aktiivsemad üksielavad, kuid siin on lugu vastupidi - üksielavatest vaid veidi üle 30 protsendi on majanduslikult aktiivsed," rääkis Sakkeus. "Selles väljendub oluline peremuutuse faas, et laste kodunt lahkumise järel ning meie meeste-naiste eluea suure vahe tõttu jäädakse just vanemas eas üksikuks, kui suutlikkus olla tööturul on ka enda tervise tõttu oluliselt langenud."

Sakkeuse sõnul on majanduslikult aktiivsed vaid 17 protsenti leskedest, alla 15 protsendi neist, kes on halva tervisega, 27 protsenti neist, kellel on tegevuspiirangud, ning 18 protsenti neist, kes on olnud represseeritud.

Ilmateenistus lubab juulikuuks suvist ilma ja kuu keskmine õhutemperatuur kujuneb normilähedaseks või veidi kõrgemaks.

Sademeid lubab ilmateenistus normi piires. Tavapärasest suuremaks võib sajuhulk kujuneda neis  paigus, kust äikesevihma pilved üle lähevad.

Juulikuu esimesed päevad on ikka jahedad. Eesti madalrõhkkonna mõjuväljas ja hoovihma tõenäosus on üle 50 protsendi. Alates 5. juulist toimub aga atmosfääriprotsessides muutus. Ida-Euroopa kohal tugevneb kõrgrõhuala ja selle serv laieneb Läänemere idakaldale. Teisalt kujuneb Briti saarte ja Islandi vahelisele alale madalrõhkkond ja selle idaserv laieneb üle Skandinaavia. Kahe rõhuala vahelisel alal kujunevas lõunavoolus jõuab Eestisse väga soe õhumass ja temperatuurifoon muutub südasuviseks. Esialgu on mõjusam kõrgrõhkkond ja saju võimalus on väiksem, kuid kuumadel päevadel on lokaalsete äikesevihmade võimalus.

Palavus võib kesta 10. juulini ja siis asenduda mõõduka suvise soojusega. Aeg-ajalt võib vihma sadada. Sajuhood peaksid olema lühiajalise iseloomuga, sest laialdase laussajualaga ümbritsetud madalrõhkkonnad peaksid Läänemere ümbrusest kaugemalt mööduma. Kuu teisel poolel võib ilm muutlikum olla.

Kuni praeguseks Lätti jõudnud aafrika seakatku Eestis leitud pole, ei rakenda ministeerium metssigade küttimise intensiivistamiseks erimeetmeid ega keela lisasöötmist, kuid esimeste haiguskollete leidmisel keelatakse ajujaht, et mitte ajada nakatunud loomi liikvele.

"Esimeste haiguskollete avastamisel kaalume kindlasti ajujahi ja eriti koertega ajujahi keelustamist taudiohtlikul alal, et vältida juba nakatunud loomade liikuma ajamist," ütles kolmapäeval BNS-ile keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Pille Rõivas. Tema sõnul tohiks siis metssigu küttida põhiliselt hiilimis-varitsusjahina looduses või söödakohal. 

Rõivase sõnul on ulukibioloogd valdavalt seisukohal, et lisasöötmise lõpetamine ja intensiivne küttimine tõstab haiguse levikuriske metssigade populatsioonis, sest mõlema tegevusega sunnitakse metssigu, kes üldjuhul on toidu olemasolu ja vähese häirimise korral suhteliselt paiksed ulukid, liikuma. Söödaplatside olemasolu suurendab tema sõnul ka tõenäosust, et jahimehed leiavad surnud loomad kiiresti ja saavad võtta neilt vajalikud proovid.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts on BNS-ile öelnud, et suuremahulise küttimise alustamine eeldab keskonnaministeeriumi ning Veterinaar- ja Toiduameti otsust ja kui see tuleb, on jahimehed valmis läbi rääkima ja olukorda analüüsima. Korts tõdes, et Eestis pole elukutselisi jäägreid, jaht käiks ühiskondlikus korras ja nõuaks lisaressurssi.

Pille Rõivase sõnul on riiklik loomatauditõrje komisjon, kuhu kuulub ka keskkonnaameti esindaja, on aafrika seakatku küsimuse arutamiseks koos käinud ning praegu pole plaanitud lisaraha nõudvaid tegevusi.

Viimastel aastatel on Rõivase sõnul olnud eesmärk metssigade arvukust vähendada ning sellele on tuginenud ka jahimeestele koostatavad küttimissoovitused. "Uue jahiseadusega on pandud osaline vastutus uluksõraliste poolt tekitatud põllu- ja metsakahjude eest jahimeestele. Kindlasti tõstab see küttimisintensiivsust üle populatsiooni juurdekasvumäära ja metssigade arvukus lähiaastatel langeb," sõnas Rõivas. 

Möödunud nädalal leiti Lätist Valgevene piiri lähedalt kuus aafrika seakatku surnud siga ja Veterinaar- ja Toiduamet kutsus kõiki Eesti seakasvatajaid järgima bioohutusmeetmeid. Kodusigadele kehtestatakse siin karantiin esimese aafrika seakatku juhtumi avastamise järel.

Riigikogu keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni liikmed kutsusid tänavu veebruaris valitsust üles astuma tõsiseid samme seakatku Eestisse levimise tõkestamiseks, sest tegemist on hävitava haigusega, mis võib halvimal juhul saada saatuslikuks kogu Eesti seakasvatusele ning ohustada ka metssigade populatsiooni.

Aafrika seakatku oli seni leitud Eesti lähiriikidest Venemaal, Valgevenes, Poolas ja Leedus, Läti oli kuni möödunud nädalani sellest ohtlikust haigusest puutumata.

Aafrika seakatku leidmisel otsustati Leedus küttida ära 90 protsenti metssigadest, talvel veel tõvevaba Läti valitsus eraldas seakatku tõrjumiseks täiendavalt 1,35 miljonit eurot ja pikendas metssea jahti pooleteise kuu võrra. Valgevene aga otsustas tappa kõik metssead.