EESTI UUDISED BNS

Juunis võeti Eesti autoregistris esmaselt arvele kokku 4445 sõiduautot, millest 1894 ehk 46,8 protsenti olid uued.

Uute autode osakaal kõigist esmaselt registreeritud sõiduautodest oli tänavu juunis 6,8 protsendipunkti kõrgem kui mullu juunis. Mullu juunis registreeriti maanteeameti liiklusregistri andmeil esmaselt kokku 4255 sõiduautot, millest 1703 olid uued. Tänavu mais võeti Eesti autoregistris esmaselt arvele kokku 4407 sõiduautot, millest 1987 olid uued. Eraisikud registreerisid tänavu juunis 166 uut sõiduautot.

Eelistatuim sõiduauto oli maanteeameti andmetel juunis Škoda Octavia 102 uue registreeritud sõiduautoga, millele järgnes Toyota Auris 69 sõiduautoga. Kolmandal positsioonil oli Honda CR-V 68 uue sõiduautoga.

Markidest olid populaarseimad Toyota 247 uue sõiduautoga, Škoda 201 uue sõiduautoga ning Peugeot 169 uue sõiduautoga.

Lisaks registreeriti Eestis juunis esmaselt 555 veoautot, millest 281 olid uued. Busse registreeriti esmaselt 38, neist 11 olid uued. Mootorrattaid registreeriti esmaselt 252, neist uusi oli 88. Traktoreid võeti arvele 61, millest uusi oli 46.

Täna, 3. juuli keskpäeval puhus inimtühjas Tamula rannas üpris tugev tuul ja rannavalve hoone juures lehvis kollane lipp. Keskpäeval mõõdeti rannas 23 kraadi õhu- ja 16 kraadi veesooja.
 
Vesi on tõesti jahe, öeldi rannavalvest ja lisati, et kuigi ilm võib soojeneda kiiresti, võtab vee soojenemine kauem aega. Pole ka ime, et ujumisliit otsustas Georg Otsa ujumisvõistlus edasi lükata.
 
Rannavalve valvatavalt alalt on sel suvel päästetud üks inimene, kes ujus piirdepoide taha ja tuli kohale kutsuda nii politsei, kui ka päästjad. Rannavalve alustas tööd kuu aega tagasi.

SHARE uuring kummutab üldlevinud arvamuse, et inimeste suhteliselt kõrgem majanduslik aktiivsus vanemas eas on seotud väga madalate sissetulekutega, sest madalate sissetulekute juures kaob üldine motiveeritus tööd teha.

"Kõige kõrgem aktiivsus iseloomustab kõige suurema sissetulekuga inimesi. Võib aga eeldada, et need kuuluvad pigem 50-aastaste nooremasse poolde," ütles BNS-ile SHARE Eesti teaduskoordinaator Luule Sakkeus. "Kõige madalam majandusaktiivsus iseloomustab 3. sissetulekukvintiilis olevaid inimesi, kuhu kuulub valdav enamik ea tõttu pensionit saavaid inimesi."

SHARE tulemusi analüüsides on väga aktiivsed ka lahutatud või lahus elavad inimesed, kellel puudub tihti teine leivateenija peres. "Võiks eeldada, et samalaadselt on rohkem aktiivsemad üksielavad, kuid siin on lugu vastupidi - üksielavatest vaid veidi üle 30 protsendi on majanduslikult aktiivsed," rääkis Sakkeus. "Selles väljendub oluline peremuutuse faas, et laste kodunt lahkumise järel ning meie meeste-naiste eluea suure vahe tõttu jäädakse just vanemas eas üksikuks, kui suutlikkus olla tööturul on ka enda tervise tõttu oluliselt langenud."

Sakkeuse sõnul on majanduslikult aktiivsed vaid 17 protsenti leskedest, alla 15 protsendi neist, kes on halva tervisega, 27 protsenti neist, kellel on tegevuspiirangud, ning 18 protsenti neist, kes on olnud represseeritud.

Ilmateenistus lubab juulikuuks suvist ilma ja kuu keskmine õhutemperatuur kujuneb normilähedaseks või veidi kõrgemaks.

Sademeid lubab ilmateenistus normi piires. Tavapärasest suuremaks võib sajuhulk kujuneda neis  paigus, kust äikesevihma pilved üle lähevad.

Juulikuu esimesed päevad on ikka jahedad. Eesti madalrõhkkonna mõjuväljas ja hoovihma tõenäosus on üle 50 protsendi. Alates 5. juulist toimub aga atmosfääriprotsessides muutus. Ida-Euroopa kohal tugevneb kõrgrõhuala ja selle serv laieneb Läänemere idakaldale. Teisalt kujuneb Briti saarte ja Islandi vahelisele alale madalrõhkkond ja selle idaserv laieneb üle Skandinaavia. Kahe rõhuala vahelisel alal kujunevas lõunavoolus jõuab Eestisse väga soe õhumass ja temperatuurifoon muutub südasuviseks. Esialgu on mõjusam kõrgrõhkkond ja saju võimalus on väiksem, kuid kuumadel päevadel on lokaalsete äikesevihmade võimalus.

Palavus võib kesta 10. juulini ja siis asenduda mõõduka suvise soojusega. Aeg-ajalt võib vihma sadada. Sajuhood peaksid olema lühiajalise iseloomuga, sest laialdase laussajualaga ümbritsetud madalrõhkkonnad peaksid Läänemere ümbrusest kaugemalt mööduma. Kuu teisel poolel võib ilm muutlikum olla.