Lastekaitsjad soovivad tragöödiate ennetamiseks suuremaid õigusi

Lastekaitsjate ja sotsiaaltöötajate hinnangul on nende võimalused laste kaitsmise eesmärgil perede siseasjadesse sekkuda liialt piiratud ja nad soovivad täiendada lastekaitseseadust meetmetega, mis aitaksid ennetada traagilisi juhtumeid.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESA) pöördus ministeeriumide ja riigikogu fraktsioonide poole ettepanekutega täiendada menetletavat lastekaitseseadust meetmetega, mis võimaldaksid laste efektiivsemat kaitset ja aitaksid ennetada traagilisi juhtumeid, teatas kolmapäeval BNS-ile ESA eestseisuse liige Mart-Peeter Erss.

"Meedia on viimastel nädalatel avaldanud materjale mitmetest traagilistest sündmustest ja olukordadest, mis on hävitanud või rikkunud laste elusid. Samas on seadustega pidevalt kitsendatud sotsiaaltöötajate ja lastekaitsjate õigusi sekkuda perede siseasjadesse ning teostada probleemsetes peredes järelvalvet," lausus Erss.

Olukorra parandamiseks teeb ESA ettepaneku lisada uuele lastekaitseseadusele kolm olulist põhimõtet, mille kohaselt ei tohiks rakendada 48-tunnist ajalist piirangut lapse perest eraldamiseks kohaliku omavalitsuse otsusega. Samuti tuleks tagada lastekaitseametnikule ligipääs lapse ja vanema terviseandmetele ning lastekaitsetöötajal peab olema õigus last näha ja ta peab pääsema lapse asukohta järelevalve teostamiseks.

Erssi sõnul puuduvad praeguses olukorras lastekaitsetöötajatel ka efektiivsed vahendid problemaatiliste vanemate koostööle kallutamiseks. 

"Peamiseks meetodiks lastekaitsetöös on ja jääb sisuliselt ikkagi veenmine. Aga isegi see pole võimalik, kui seda tuleb teha ebapiisava informatsiooni alusel, läbi lukustatud ukse purjus vanemaga vestelda püüdes või kurtidele kõrvadele. Halvima vältimiseks peaksid lastekaitsetöötajatel olema piisavad volitused järelevalve teostamiseks. Kui pered ikka koostööd ei tee või tulemusi ei saavuta, siis peaks lastekaitsetöötajal olema suuremad võimalused sekkuda perekonnaellu seaduse jõul. Samuti tuleks seadustega kehtestada stiimulite süsteem, mis võimaldaks motiveerida lapsevanemaid laste huvide kaitseks koostööd tegema. Näiteks tuleks kaaluda peretoetuste ja vanemahüvitise üle käsutusõiguse andmist eestkosteasutusele," selgitas Erss.

Ohtliku olukorra ilmnemisel peab lastekaitsetöötajal olema piisavad volitused lapse paigutamiseks ohutusse kohta ilma viivituse ja liigse bürokraatiata. Menetlusdokumentide vormistamine peaks toimuma alles pärast ohuolukorra likvideerimist mõistliku aja jooksul. Praegused reeglid lubavad lastekaitsel siseneda politsei kaasabil kodudesse alles tõestatud ohu korral, aga see peaks olema võimalik ka järelevalve teostamiseks.