EESTI UUDISED BNS

Sügisest tõuseb lihtkirja saatmise hind 22 protsenti 55 sendile

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas määruse eelnõu, millega tõusevad 1. septembril universaalse postiteenuse hinnad, siseriikliku lihtkirja saatekulu tõuseb 45 sendilt 55 sendile.

AS Eesti Posti postiteenuste divisjoni juht Kaido Padar ütles pressiteate vahendusel, et margi hind muutus viimati 2011. aasta novembris ning ettevõttel ei ole võimalik sellise hinnaga enam teenust osutada. "Aastatega on muutunud klientide vajadused ning avardunud võimalused suhtlemiseks, mis on viinud kirjateenuse mahtude vähenemisele, kuid nõuded universaalsele postiteenuse osutamisele on jäänud samaks," ütles Padar.

Padar tuletas meelde, et kirjamahud on viimastel aastatel langenud stabiilselt igal aastal 10 protsenti ning kuue aasta jooksul on 60 miljonist aastas saadetud kirjast jäänud järgi 30 miljonit kirja. Margiga saadetavate Eesti-siseste standardkirjade mahud langevad prognooside kohaselt 2014. aasta lõpuks 2,8 miljoni tükini. See tähendab 43-protsendilist langust võrreldes 2011. aastaga.

Suur osa planeeritud hinnatõusust on tingitud ligi 2000 esmatasandi töötaja palgatõusust viimasel kahel aastal. Järgmise aasta alguses tõuseb riiklik miinimumpalga määr, mis tähendab ettevõttele lisavajadust palkade suurendamiseks. Lisaks sellele on Padari sõnul kasvanud rahvusvahelised transpordikulud 5-10 protsenti ning suurenenud teistele postiettevõtetele makstavad tasud 3-5 protsenti aastas.

Kuigi hinnatõus vähendaks universaalse postiteenuse kahjumit, tuleb sellegipoolest arvestada, et prognooside kohaselt jääb ka koos planeeritud margihinna tõusuga järgmisel aastal universaalne postiteenus ligi 2 miljoni euroga kahjumisse.

Ka pärast hinnatõusu jäädakse hinnatasemelt Euroopas alla keskmise. Hiljuti tõstis siseriikliku kirja hinda 20 protsenti ka Soome, kus margihind on nüüd 1 euro, Rootsis maksab kirja saatmine 69 senti, Lätis 57 senti. Aastaga on margihind tõusnud 14. Euroopa riigis.

Soovitud hinnatõus puudutab kõiki universaalseid postiteenuseid, mis tõusevad keskmiselt 18,2 protsenti. Hinnad tõusevad nii sisemaistel kui rahvusvahelistel kirjadel ja pakkidel kaaluga kuni 20 kilogrammi. Määruse kinnitamisel jõustub hinnatõus 1. septembril.

Hinnatõus ei puuduta pakiautomaadi paki hinda. Eelvormistatult saab pakiautomaadist pakki saata ka enamikesse Euroopa riikidesse.

Kirjade saatmiseks soovitab ettevõte kasutada e-teeninduskeskkonda, kus siseriiklik kiri maksab 54–65 senti, kuid sisaldab lisaks saatmisele ka ümbrikut, paberit ja väljatrükki. E-teenindusest saab saata nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi kirju ning erinevalt tavalisest margistatud kirjast ei mõjuta kaal e–teeninduskeskkonnas teele pandud kirja hinda.

Eesti toetab 70 000 euroga Ida-Ukrainast pärit pagulasi

Võrumaa TeatajaVälisministeerium toetab ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) kaudu 70 000 euroga Ida-Ukrainast pärit pagulasi, hinnanguliselt on Ukrainas riigisiseselt ümberasustatuid ligi 80 000.

Peamised mured, millega ümberasustatud inimesed silmitsi seisavad, on sotsiaalteenustele juurdepääsu ja pikaajalise peavarju puudumine, teatas välisministeerium BNS-ile. Kohalikud võimud abistavad ümberasunuid valitsusväliste organisatsioonide toel ja eraisikutelt saadud annetustega. UNHCR on alustanud ka riigi idaosast pärit sisepagulastele humanitaarabi andmist.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on lahingutegevus Ida-Ukrainas sundinud paljud inimesed oma kodud jätma ning piirkonnast lahkuma. „Julgeolekuolukorra halvenemine on toonud kaasa Ukraina idaosast pärit põgenike arvu suurenemise. Kannatavad kümned tuhanded kohalikud elanikud. Peame vajalikuks toetada inimeste aitamist Ukrainas kohapeal ning seeläbi vältida ka võimaliku pagulastelaine teket,“ ütles Paet.

UNHCR (UNHCR - The Office of the United Nations High Commissioner for Refugees ) on suurendanud oma kohalolekut ning lähetanud missiooni Ida-Ukrainasse.

Põlvamaal aitasid päästjad kaevust välja sinna roninud mehe

Pilt on illustratiivne FOTO: Võrumaa TeatajaPõlvamaal aitasid päästjad pühapäeval kaevust välja sinna roninud mehe, kes oma jõududega enam tagasi tulla ei suutnud.

Häirekeskus sai kell 20.19 äreva teate, et Kõlleste vallas Piigaste külas on mees kaevus, hoiab nöörist kinni, kuid ei suuda ise välja tulla. Kohale sõitnud päästjad laskusid 12 meetri sügavusse kaevu, mille põhjas oli vesi. Abivajaja tõmmati rakmete ja päästenööri abil kaevust välja ja anti üle kiirabile.

"Naabrite sõnul oli mees kaevu laskunud selleks, et tuua ära sinna kukkunud kaevukaas," rääkis Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Päästeamet soovitab selliseid töid mitte ette võtta üksinda – alati peab olema keegi maapinnal koos julgestusvahenditega. Seekord pääses mees eluga tänu naabrile, kes tuli uurima, miks koer ulguma hakkas.

Ilm püsib lähipäevil soe ja vihmane

Võrumaa TeatajaIlm püsib lähipäevil võrdlemisi soe, kuid vihmane ja oodata on ka äikest, prognoosib ilmateenistus.

Teisipäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Öö hakul võib Ida-Eestis kohati hoovihma sadada. Pärast keskööd läheneb saartele uus sajuala ja hakkab hoovihma sadama, võimalik on ka äike. Puhub kagu- ja lõunatuul 4-10 m/s. Sooja on 12-17 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm ja vihmasadu levib üle Eesti itta. Kohati on äikest ja sadu on tugev. Puhub lõunakaare tuul 4-10 m/s, äikese ajal on tugevaid puhanguid. Sooja on 19-24, Ida-Eestis kuni 27 kraadi.

Kolmapäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Öö hakul sajab kohati hoovihma ning on äikest. Puhub edela- ja läänetuul 5-11 m/s, äikese ajal on tugevaid puhanguid. Sooja on 12-17 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Puhub edela- ja läänetuul 5-11 m/s. Sooja on 19-25 kraadi.

Neljapäeva öösel on selge ja vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub edela- ja läänetuul 3-9 m/s. Sooja on 12-17 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul 5-11 m/s. Sooja on 20-26 kraadi.

Tööandja suvepäevadel juhtunud õnnetus võib olla samuti tööõnnetus

Pilt on illustratiivne Foto: INNO TÄHISMAATöökollektiiviga ühiste meelelahutuslike tegevuste käigus saadud vigastused ei ole alati tööõnnetus, samas kui suvepäevadel osalemine on seotud mingi konkreetse töötegevusega ning üritusel osalemine on kohustuslik, võib see minna arvesse ka tööõnnetusena.

Kui õnnetus on juhtunud üritusel, milles osalemine on vabatahtlik, ei ole tegemist tööõnnetusega Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu toõi näite ühe ettevõtte suvepäevadelt. „Olgugi, et osalejatele oli tööandja poolt korraldatud transport, toitlustamine, erinevad vaba aja veetmise võimalused ja ööbimine, ei olnud ühe mängu käigus töötaja kukkumise puhul tegemist tööõnnetusega. Kuna üritus toimus töötaja tööst vabal ajal ning osalemine oli vabatahtlik," rääkis Miidla-Vanatalu.

Ta selgitas, et kui tööandja oleks teinud suvepäevadel osalemise kohustuslikuks, näiteks oleks toimunud tööalane loeng või seminar või oleks omandatud töö jaoks praktilisi kogemusi või muud sellist, võiks sel ajal toimunud õnnetuse puhul kõne alla tulla õnnetuse lugemine tööõnnetuseks. Nii võib tõusetuda õnnetuse lugemine tööõnnetuseks ka siis, kui firma valdkonnajuhid peavad omavahel võistlema ja vabatahtlik osavõtt on küsitav.

Tööõnnetuse määratlemisel on oluline, mis asjaoludel õnnetus toimus. Kui õnnetus juhtus suvepäevadel ajal, mil töötaja oli kohustatud võtma osa ettenähtud üritustest, oleks eeldatavalt tegemist tööõnnetusega. Kui aga töötaja osales pärast päeva kohustuslikku osa vabatahtlikult meelelahutuslikes üritustes, ei saa juhtunud õnnetust tööõnnetuseks lugeda.  

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

SDE suurim annetaja oli teises kvartalis partei eksjuht Ivari Padar

Ivari Padar FOTO: VTSotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) suurim annetaja oli teises kvartalis partei endine juht, vahepeal europarlamendis töötanud ja nüüd põllumajandusministri ametit pidav Ivari Padar.

Padar panustas oma koduerakonna kassasse kahe maksega kokku 6000 euroga, Tiit Tammsaar lisas 2000 eurot. Ülejäänute annetused jäid alla 1000 euro piiri.

Kokku olid SDE tulud teises kvartalis 280 437,73 eurot, millest riikliku toetusena tuli 253 654,89 eurot, 38 annetajalt kokku 21 285,60 eurot ning 178 parteilaselt liikmemaksudega 5480,40 eurot.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD