Jahe suvi pärsib sinivetikate kasvu

Terviseameti sõnul takistab tänavune külmapoolne suvi sinivetikate kasvu.

"Vees on sinivetikad kogu aeg olemas, aga nad hakkavad kasvama alles siis, kui läheb soojemaks," ütles BNS-ile terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht, kelle sõnul on praegu sinivetikaid võimalik näha ainult mikroskoobiga. Sinivetikad hakkavad levima siis, kui veetemperatuur ületab 16 kraadi.

Terviseamet juhib supelrandade ja supluskohtade kasutajate tähelepanu sellele, et kui rannas värvub vesi rohekaks, pruunikaks või koguni punakaks, sisaldab see massiliselt vetikaid. Vetikate massesinemist nimetatakse ka vee õitsemiseks. Massiliselt esinevad vetikad võivad katta suuri alasid järvel ja merel.

Suurem tõenäosus sinivetikate vohamiseks on juulis või augustis. Pooled sinivetikatest on mürgised ja võivad ohustada tervist. Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalisele gripile. Lisaks võivad hakata punetama nahk ja silmad, huuled võivad praguneda ja tekkida tasakaaluhäired.

Veidi sinivetikaid sisaldavas vees võib ujuda, kui vett mitte alla neelata ning kui pole soodumust allergilistele reaktsioonidele. Väikelastel võivad ilmneda tervisehäired juba vähesest kogusest mürgisest vetikaveest.

Ka koduloomad võivad sinivetikaid sisaldavat vett juues saada mürgituse. Näiteks koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist.
Sinivetikamürgid ei lagune isegi keetmisel. Seega ei soovitata sinivetikaid sisaldavat vett üldse kasutada - ka mitte pesupesemiseks ega leiliviskamiseks.

Terviseamet hoiatab, et pärast kokkupuutumist sinivetikaid sisaldava veega tuleb see kehalt ja eriti silmadest puhta veega ära loputada. Kui vetikaid sisaldavat vett on alla neelatud, tuleks püüda see võimalikult kiiresti välja oksendada, võtta võib ka söetablette.