Töövõimereformi vastasel piketil osales üle saja inimese

Enam kui sada inimest kogunes teisipäeva ennelõunal Tallinnas Toompeal riigikogu peahoone ette, et nõuda töövõimereformi peatamist ja töövõimeseaduse eelnõu tagasivõtmist.

Erivajadustega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid korraldasid kella 11-12 riigikogu peahoone ees piketi, kus nõudsid, et kogu keeruline teema tuleb enne reformi käivitamist uuesti ja süsteemsemalt läbi töötada, teatas piketi korraldaja. Piketil osalev Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu (ELIL) juhatuse liige Tiia Sihver ütles BNS-ile, et hinnanguliselt on sündmusel osalemas üle saja inimese.

"Täna riigikogu suurde saali esimesele lugemisele jõudev töövõimetoetuse seaduse eelnõu käivitaks parlamendi poolt vastu võetuna mahuka struktuurse reformi järgmise aasta 1. juulist, mis puudutab otseselt 100 000 terviserikke või puudega tööealist inimest, kuid pidevat abi vajavate inimeste puhul ka nende lähedasi ja hooldajaid, kellest paljudele lisanduks uusi kohustusi," ütles Sihver. "Reformi püütakse ellu viia sunnimeetmetega, paisutades töötukassa kontoreid ja rakendades tööle sadu uusi klienditeenindajaid ning töötervishoiuarste, kes hakkavad hindama terviseprobleemidega inimeste töövõimet ja kontrollima nende tööotsinguil osalemist, kuid unustatud on lihtne tõsiasi, et tööl käimiseks on ennekõike tarvis sobivaid töökohti ja võimalust kodust välja pääseda," lisas Sihver.

Omavalitsuste sotsiaalteenuseid nagu invatransport, tugiisiku või viipekeele tõlgi teenus pole aga reformikavas ette nähtud. Reformikavas pole ka mõeldud maksusoodustuste peale, mis motiveeriks tööandjaid osakoormuse või muude erivajadustega töötajaid palkama.

Piketi korraldajate poolt valitsusele ja riigikogule üle antud avalikus pöördumises nõutakse tugiprogrammide loomist, mis toetavad hariduseta ja töökogemuseta puudega inimesi ja teiste haavatavate sihtgruppide esindajaid, välistades reformi tulemusena nende sattumise elu hammasrataste vahele. Ka palutakse käivitada riiklik töökohtade loomise programm, sealhulgas sotsiaalsete töökohtade loomise programm ja motivatsioonipakett tööandjatele, kes palkavad osalise töövõimega töötajaid. Lisaks leiavad piketi korraldajad, et töövõimetoetuse maksmist ei saa seada sõltuvusse töötasu suurusest enne, kui on rakendatud adekvaatne süsteem puudest või terviseseisundist tulenevate lisakulutuste hüvitamiseks.

Samuti tuleks lahendada sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleks on vaja saavutada kokkulepe riigi ja omavalitsuste vahel teenuste ühtsete standardite ja rahastamise osas.

Ka leiavad piketi korraldajad, et reformikavaga tuleb integreerida rehabilitatsiooni, abivahendite, erihoolekande ja omastehooldajate toetamise meetmed. Nõutakse selgete prioriteetide seadmist reformi rakendamisel, et tagada ressursside kasutamise optimaalsus ja parim võimalik tulemus riigile.

Reformi läbiviimiseks plaanib riik kulutada järgmisel kuuel aastal ligi 350 miljonit eurot, millest 180 miljonit on Euroopa Liidu abiraha ja ülejäänu võetaks töötukassasse kogunenud töötuskindlustusmaksetest. Vaid alla poole sellest rahast jõuaks sihtgrupini otseste teenuste näol, kuivõrd ülejäänu kuluks uue süsteemi administreerimisele. Samal ajal soovib riik kokku tõmmata töövõimekaoga inimestele makstavaid pensione, asendades need enamiku puhul väiksemate ja vähenevate töövõimetoetustega.

Valitsus andis probleemse seaduseelnõu riigikogule üle mai lõpus. Riigikogu sotsiaalkomisjon vaagis eelnõud mitmel istungil, kuid saatis eelmisel neljapäeval selle siiski suurde saali lugemisele.

Piketi korraldusmeeskonda kuuluvad Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Hooldajate Liit, Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing, juht- ja abikoerte kool, abikoerte keskus ja teised organisatsioonid ning üksikisikud.