Sostsiaalministri tänavu 1. juulil jõustuva joobeseisundi tunnuseid ja selle tuvastamise viise käsitleva määruse kohaselt hakkab politsei joobeseisundit tuvastama muuhulgas välise vaatluse ja küsitlemise teel.
Eelnõus käsitatakse joobele viitavate tunnuste all isikul esineda võivat alkoholijoovet, samuti narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobele viitavaid tunnuseid.
Välise vaatlusega hinnatavad joobetunnused on isiku välimus, aeglustunud reaktsioon, teadvuse seisund, koordinatsioonihäired ja käitumishäired. Küsitlemise teel hindab politseinik, kas isikul on häirunud kõne, samuti kas tal on aja, isiku ja koha tajumise häired või mäluhäired.
Lisaks vaatlusel tuvastataud tunnustele on alkoholijoobe olemasolu aluseks alkoholi lõhn isiku väljahingatavas õhus, selgub eelnõu seletuskirjast. Narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tavitamise tunnuseks võib olla ka häirunud silmavaade ehk hälbed silmade välimuses ja silmavaates.




























.jpg#joomlaImage://local-images/2026/03/25/Suur kriisioppus Voru Kagukeskus 24_03_2026 Fotograaf Aigar Nagel (64).jpg?width=3000&height=2000)

.jpg#joomlaImage://local-images/2026/02/10/Voru toidupank 2026 FOTO Aigar Nagel (4).jpg?width=2200&height=1467)
.jpg#joomlaImage://local-images/2026/02/03/Abipolitseinike tanu uritus Fotograaf Aigar Nagel (2).jpg?width=2023&height=1349)


























































