Autojuhid: politsei ei kontrolli piisavalt välismaiseid veoseid

Eesti teedel liiklevatele autojuhtidele ja siin tegutsevatele ettevõtjatele jääb üha rohkem mulje, et maanteekontrollide mõttes on mõneti soodsamas seisus välismaised, eriti Leedu ja Poola veoautod, keda lihtsalt vähem kontrollitakse.

"Oleme saanud juba pikemat aega signaale autojuhtidelt, et miskipärast kontrollib politsei pigem Eesti veoautosid, sellal kui Leedu ja Poola veokid sõidavad hoolimata sõiduki seisukorrast rahulikult edasi," rääkis Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu (ETTA) juht Jaan-Hendrik Toomel BNS-ile.

"Piltlikult öeldes on seis selline, et meie sõitjad annavad igakülgselt aru sellal, kui teise riigi numbrimärkidega veoauto nii-öelda järellohiseva paagiga edasi sõidab," selgitas Toomel, kelle sõnul on ETTA käinud ja autojuhtide mure edastanud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning politsei- ja piirivalveametile.

"Praegune mulje on küll see, et välisvedajad lihtsalt ei maksa oma trahve ära, kui Soome ja Läti ettevõtted veel on trahve tasunud, siis Poola ja Leedu ettevõtted lihtsalt eiravad neid," ütles ta ning lisas, et selline olukord mõjub halvasti nii teeohutusele kui ka töötajate töö- ja puhkeajale.

Probleeme välisriikide vedajatega tunnistas ka Eestis sisevedusid teostavaid ettevõtjaid ühendav Eesti Autoettevõtete Liit. "Ma ei saa nüüd väita, et politsei üldse välismaiste numbrimärkidega veokeid ei kontrolliks, aga probleeme välisvedajate kontrollimisel kindlasti on," rääkis BNS-ile liidu direktor Villem Tori.

"Selles mõttes olen ma ametiühinguga täiesti nõus, et hoopis rohkem tähelepanu tuleks pöörata välisvedajate puhul näiteks sellele, et kontrollida, kas on järgitud kabotaažvedude nõudeid," rääkis Tori. Kabotaažveod ehk liikmesriigi siseveod kolmanda riigi vedajatele on piiratud, rahvusvahelisele veole järgnevalt on vedajatel lubatud teha kolm kabotaažvedu seitsme päeva jooksul, seda reeglit aga autoettevõtjate hinnangul rikutakse tihti.

"Meie oleme küll kuulnud oma ettevõtjatelt, et kaotatud on vedusid Leedu vedajatele. Ja siin on oluline küsimus selles, et kui nende autosid piisavalt ei kontrollita, siis ka nende töötajate puhke- ja tööaja kontroll kannatab, mis tähendab seda, et Eesti vedajad ei saa nendega lihtsalt konkureerida. Rääkimata üldisest teeohutusest," kõneles Tori.

Politsei ja piirivalveametist kinnitati BNS-ile, et autode kontrollimisel ei mängi veoki päritolu mingit rolli. "Välismaa sõidukeid on kõigi Eestis kontrollitud raskeveokite seas kindlasti vähem, kuna neid lihtsalt liikleb Eestis tunduvalt vähem," rääkis BNS-ile liikluspolitseinik Priit Tuuna.

Tuuna kinnitusel ei erine välisriikide sõidukitega seotud probleemid eriti kodumaistest. "Veidi parem on nende tehniline seisund ning ka koorem on pikema sõidu tõttu paremini kinnitatud," ütles ta.

"Tänavu kontrollitud veokite seas on 15 protsendil juhtudest tegemist välismaiste sõidukitega. Väärteo toime pannud veokijuhtide seas on teise riigi kodakondseid samas suurusjärgus - eelmisel aastal kümnendik, tänavu 14 protsenti," selgitas Tuuna.

Raskeveokitega seotud peamisteks rikkumisteks on sõidu- ja puhleaja ning teeseaduse normidest kõrvale kaldumine. Nende eksimustega seoses on tänavu välismaalastele koostatud 134 väärteomaterjali, neist kõige enam Vene Föderatsiooni ja Läti kodanikele. Leedu ja Poola kodakondseid on tänavu nende rikkumiste eest karistatud 21 korral.