Mullu tehti haritava maa tehinguid kogusummas 23 miljonit eurot

2013. aastal tehti haritava maa tehinguid kogusummas 23 miljonit eurot, mis on võrreldes aasta varasemaga 10 miljoni euro võrra rohkem.

Maksimaalne hektari maksumus oli mullu 4776 eurot, mis on võrreldes eelneva aastaga üle 2000 euro hektari kohta enam, kirjutab põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban teisipäeval ministeeriumi blogis.

Viimase 10 aasta jooksul on haritava maa tehingute arv kasvanud ligikaudu neli korda, seejuures keskmine haritava maa hektari maksumus on suurenenud rohkem kui kuus korda.

Rendimaade osatähtsus on 10 aasta jooksul stabiilselt kasvanud. Kui 2003. aastal oli rendimaa osakaal 46 protsenti, siis 2013. aastaks oli vastav näitaja kasvanud 54 protsendini. Üldise trendina on suurem rendimaade osatähtsus suuremate linnade läheduses: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi. Vähem on rendimaid madala viljakusega maakondades: Läänemaa, Ida-Virumaa, Võrumaa. Eelkõige on seda soodustanud erinevad pindalatoetused, mis on põllumajandusmaa kasutamise kasvu kõrval toonud kaasa ka rendimaa osakaalu kasvu.

Kui vaadata rendimaade osakaalu Euroopa Liidu tasandil, siis üldjuhul on rendimaade osakaal suurem uutes liikmesriikides. Eesti rendimaa osakaalu osas kuidagi teistest liikmesriikidest ei eristu, kuivõrd seitsmel liikmesriigil on vastav näitaja veelgi kõrgem kui meil.

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal keskmine põllumajandusmaa rendihind 39,5 eurot hektari kohta, seejuures põllumaa rendihind oli 43 eurot ja püsirohumaa rendihind 30 eurot. Enam kui poolel põllumajandusmaast jääb rendihind vahemikku 20-50 eurot hektari kohta.

Üheksas maakonnas ületab rendihind Eesti keskmist. Kõrgeimad rendihinnad on Tartumaal (50,3 eurot hektari kohta), Ida-Virumaal (46,1 eurot) ja Viljandimaal (44,5 eurot). Kõige vähem makstakse keskmisena renti Hiiumaal (20,9 eurot), Saaremaal (26,7 eurot) ja Läänemaal (27 eurot). Kui üldjuhul on rendihinnad põllumaa puhul kõrgemad kui püsirohumaa puhul, siis Hiiumaal ja Raplamaal maksti püsirohumaa eest kõrgemat renti.

Välismaalaste omandis on ligikaudu 40 000 hektarit põllumajandusmaad ehk 4 protsenti põllumajandusmaast. Viimasel kolmel aastal on see number püsinud stabiilne. Kõige enam on põllumajandusmaad välismaalaste omandis Lääne-Virumaal (5058 hektarit) ja Viljandimaal (5008 hektarit).