Võrumaal sai teisipäeva õhtul toimunud kahe mopeedi kokkupõrkes viga teismeline poiss.

Kella 20.20 ajal juhtus liiklusõnnetus Võru vallas Võrumõisa külas Võrumõisa tee 90 maja juures, kus mopeedi juhtinud 15-aastane poiss ei veendunud tagasipöörde ohutuses ja pööras ette tema taga liikunud mopeedile, mida juhtis 16-aastane poiss, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile.

Teine poiss arsti abi ei vajanud, esimese aga toimetas kiirabi Lõuna-Eesti haiglasse, kust ta peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile. Mõlemad poisid kasutasid nõuetekohaselt turvavarustust.

Pidurdamaks mesilasperede hukkumist nõuab Eesti Mesinike Liit riigijuhtidele saadetud pöördumises hoolivamat suhtumist keskkonda, sealhulgas põhjendamatut ja ülemäärast pestitsiidide kasutamise lõpetamist.

"Viimastel aastatel on Eestis hukkunud palju mesilasperesid. Peamiseid põhjuseid tuleb otsida meid ümbritsevast keskkonnast. Inimene on olnud mesilastele halb koostööpartner. Võib-olla on inimene olnud ahne, hoolimatu või oskamatu. Midagi on läinud inimeste ja mesilaste koostöös valesti juba pikemat aega," seisab riigikogu maaelukomisjonile, valitsusele põllumajandusministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile saadetud pöördumises.  

Mesinike sõnul on mesilane looduses indikaatorliigiks ning kui mesilased hakkavad massiliselt hukkuma, on keskkonnasaaste tase tõusnud nii mesilaste kui ka inimeste jaoks ohtlikule tasemele. "Perede tegelik hukkumine on olnud viimastel aastatel hinnanguliselt 25-30 protsenti. See tähendab 12 000-15 000 pere kaotamist, mis läheb mesinikele aastas maksma 2,5-3 miljonit eurot," märgivad mesinikud ja lisavad, et on ülim aeg astuda konkreetseid samme, et Eesti mesindust ja loodust päästa.

Eesti Mesinike Liit nõuab põhjendamatut ja ülemäärast pestitsiidide kasutamise lõpetamist, valitsuse toetust mesindusega tegelejatele, riiklike otsetoetuste jagamisel võrdväärset kohtlemist teiste põllumajandustootjatega, veterinaarteenistuste igakülgset abi mesilaste hukkumise põhjuste tuvastamisel ja mesilaste ravimisel ning selleks abistava konsulentide või usaldusmesinike võrgu loomist.

Samuti nõuavad mesnikud põllumajandusministeeriumi juurde vähemalt kolmeliikmelise kogenud erapooletutest mesinikest koosneva mesindusnõukogu moodustamist ning põllu- ja aiakultuuride, samuti kauplustes müügil olevate toiduainete regulaarset analüüsimist pestitsiidide ja herbitsiidide jääkide suhtes ning analüüsitulemuste avalikustamist.

Pöördumisele on kogutud 4395 allkirja, neist 2857 internetis www.petitsioon.com lehel  ja 1538 paberkandjal.

Eesti Loomakaitse Liidu (ELL) teatel tuleb abistada orvuks jäänud või inimtekkelisel põhjusel viga saanud loomi, kuid keskkonnaamet üritab selle tülika ja kalli kohustuse täitmisest igal võimalusel kõrvale hiilida.

"Hiljutine Jõgevamaal ilmselt avarii tagajärjel maanteekraavi lennanud põdravasika lugu on hea näide ametkonna suutmatusest ja tahtmatusest vigastatud loomadega tegeleda," ütles ELL-i jurist Piret Tees. Ta viitas looduskaitseseadusele, mille kohaselt peab vigase või haige looma elujõulisuse taastamist korraldama keskkonnaamet ning seaduses ei ole mainitud, et see käib vaid haruldaste liikide kohta.

Loomakaitseseaduse kohaselt on looma abitusse seisundisse jätmine looma suhtes lubamatu tegu, mille eest saab füüsilisele isikule määrata maksimaalselt 800 euro ja juriidilisele isikule nagu 3200 euro suuruse rahatrahvi.

ELL poole on viimase viie aasta jooksul pöördutud vigastatud metslooma muredega ligi tuhat korda. Enamik neist on juhtumid, kus keskkonnaamet on looma abita jätnud, sest ta oli niiöelda valest liigist. 

Metsloomi abistava MTÜ Imeloomade seltsi juhi Sibelle Lee sõnul on probleem kestnud juba aastaid ning inimesi, kes nende poole pöörduvad on sadu. "Mittekaitsealused linnud ja loomad on juba aastaid riikliku abita ja kuna seadus näeb ette, et nende ravi korraldab keskkonnaamet, siis ei tohi neid ametlikult ka keegi teine aidata. Tegemist on surnud  ringiga, kus meiegi oleme sunnitud seadust rikkuma kuid meie teeme seda elusid päästes, mitte hävitades," sõnas Lee.

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas seitsme linna tänavavalgustuse esimese materjalihanke võitjaks AS-i Esvika Elekter 1,06 miljoni eurose pakkumisega, mis varustab projekti ligi 6500 masti ja masti vundamendiga.

Seitsmest osast koosnevasse materjalihankesse esitati kokku kuus pakkumist. Võitjaks valitud AS Esvika Elekter pakkumiste eeldatav kogumaksumus on 1,06 miljonit eurot. Juhul kui seadusest ette nähtud vaidlustusperioodil vaidlustusi ei tule, sõlmitakse Esvika Elektriga leping kahe nädala pärast, teatas KIK.

Hetkel on käimas veel teine materjalihange, millega otsitakse valgustusprojektis leedvalgustite ja juhtimissüsteemi pakkujaid. Järgmisena kuulutatakse välja omanikujärelvalve ja insenerihange ning sellele järgnevad seitse ehitushanget, kus otsitakse igasse projektiga seotud linna tööde teostajaid.

Kui kõik läheb plaani kohaselt, algavad tänavavalgustuse ehitused linnades augusti lõpus. Ehitustööde kestvuseks koos lõpliku häälestamisega on planeeritud aasta.

"Ehituse algus on viibinud eelkõige projekteerimishanke vaidlustuse tõttu rahandusministeeriumi vaidlustuskomisjonis, mis peatas tegevuse umbes kaheks kuuks," rääkis tänavavalgustuse projektijuht Tõnis Kurrik. Ta lisas, et arvestada tuleb ka talveperioodiga, mil kaablite paigaldamine maasse on keeruline. "Oleme palunud tööde rahastajalt Austria Vabariigilt tähtaja pikendamist, kuna eesmärk on projekt kvaliteetselt ära teha," ütles ta.

KIK alustas linnade tänavavalgustuse programmi ettevalmistamist 2012. aasta septembris. Projekti raames saavad Haapsalu, Jõhvi, Keila, Paide, Kuressaare, Valga ja Võru energiasäästliku tänavavalgustuse terviklahenduse. Kokku vahetatakse linnades välja ligi 11 000 iganenud valgustit uute leedvalgustite vastu. Projekti rahastatakse rohelisest investeerimisskeemist süsinikdioksiidi kvoodimüügi tulu eest Austriale Vabariigile.