Loomakaitsjad: riik üritab vigastatud loomade aitamiskohustust eirata

Eesti Loomakaitse Liidu (ELL) teatel tuleb abistada orvuks jäänud või inimtekkelisel põhjusel viga saanud loomi, kuid keskkonnaamet üritab selle tülika ja kalli kohustuse täitmisest igal võimalusel kõrvale hiilida.

"Hiljutine Jõgevamaal ilmselt avarii tagajärjel maanteekraavi lennanud põdravasika lugu on hea näide ametkonna suutmatusest ja tahtmatusest vigastatud loomadega tegeleda," ütles ELL-i jurist Piret Tees. Ta viitas looduskaitseseadusele, mille kohaselt peab vigase või haige looma elujõulisuse taastamist korraldama keskkonnaamet ning seaduses ei ole mainitud, et see käib vaid haruldaste liikide kohta.

Loomakaitseseaduse kohaselt on looma abitusse seisundisse jätmine looma suhtes lubamatu tegu, mille eest saab füüsilisele isikule määrata maksimaalselt 800 euro ja juriidilisele isikule nagu 3200 euro suuruse rahatrahvi.

ELL poole on viimase viie aasta jooksul pöördutud vigastatud metslooma muredega ligi tuhat korda. Enamik neist on juhtumid, kus keskkonnaamet on looma abita jätnud, sest ta oli niiöelda valest liigist. 

Metsloomi abistava MTÜ Imeloomade seltsi juhi Sibelle Lee sõnul on probleem kestnud juba aastaid ning inimesi, kes nende poole pöörduvad on sadu. "Mittekaitsealused linnud ja loomad on juba aastaid riikliku abita ja kuna seadus näeb ette, et nende ravi korraldab keskkonnaamet, siis ei tohi neid ametlikult ka keegi teine aidata. Tegemist on surnud  ringiga, kus meiegi oleme sunnitud seadust rikkuma kuid meie teeme seda elusid päästes, mitte hävitades," sõnas Lee.