Viimaste päevade kuivad ja päikeselised ilmad on taas suurendanud maastikupõlengute arvu ning laupäeval tuli päästjatel tegeleda selliste tulekahjude kustutamisega viiel korral.

Häirekeskus sai ööpäevaga kokku 69 päästekutset, millest 24 olid seotud tulekahjudega ning neist omakorda viis maastikupõlengutega. Inimesed tulekahjudes siiski vigastada ei saanud, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Demineerimisalaseid väljakutseid oli laupäeval kaks ning kaheksal korral vajati päästjate abi transpordiavariide tagajärgede likvideerimiseks.

Võrus toimuval Keskerakonna volikogu istungil laupäeval ettekandega esinenud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas, et nende valimiste peateemaks kujuneb julgeolek, aga mitte relvade, vaid inimeste osas

“Meile püütakse ikka rääkida, et Eesti kaitset tugevdaksid veel mõned kahurid, tankid ja nii edasi. Mitte ühtki sõda pole aga veel võidetud ega ühtki maad kaitstud ainult relvadega. Seda on teinud inimesed, nende võimed ja tahe,” rääkis Keskerakonna esimees.

Tema sõnul on Eestil vaja kaitsetahet. "Et oleks kaitsetahe, selleks on vaja, et oleks mida kaitsta. Mida on aga kaitsta inimesel, kelle sissetulek on 300 eurot? Mida tema kaitseb? Meil on vaja jõuda nii kaugele, et igaühel on siin, mida kaitsta," rääkis Savisaar.

Keskerakonna esimees rõhutas, et Eesti esmakordselt seisus, kus astmeline tulumaks on lakkamas olemast poliitilise võitluse objektiks. “Keskerakond on selle võitluse võitnud. Neljast parlamendierakonnast on juba kolm astmelise tulumaksu vajadust mõistnud. Nüüd tuleb see seaduseks hääletada. See otsus tugevdab Eestit sisemiselt rohkem kui mistahes välised liitlaskokkulepped või takistusribad piiril. See otsus tuleb ära teha kohe, et see jõustuks juba järgmise aasta algusest. See on vähim, mida Eesti riigivõim täna oma maa ja rahva kaitseks teha saab," rääkis Savisaar.

Ta märkis, et kui rääkida Eesti julgeolekust, siis eelkõige sisejulgeolekust. "Meie piir on kaitsmata, sest sõjaväestatud piirivalve lahustati parempoolse riigiõgvendusreformi käigus tavaliseks politseiks. Oleks, et siis vähemalt politsei oleks piirivalve kaotamisega tugevamaks saanud. Aga ka konstaablid on maalt koondatud ja liiga paljudes väikelinnades võimutsevad seetõttu pätid,” ütles Keskerakonna esimees.

“Ka haridus on julgeoleku lahutamatu osa - ja ma ei mõtle siin ainult riigikaitseõpet gümnaasiumis. Julgeolekut mõjutab kõige otsesemalt mastaapne koolide sulgemine, mis on pannud lastega pered massiliselt liikuma paari suuremasse linna ja välismaale,” rääkis Edgar Savisaar.

Keskerakonna volikogu juhina jätkab Kalev Kallo

Võru kultuurikeskuses Kannel toimunud Keskerakonna volikogu istungil valiti volikogu juhina jätkama riigikogu liige ja Keskerakonna juhatuse liige Kalev Kallo.

"Tänan volinikke taaskord usalduse eest,” ütles Kalev Kallo. “Pean väga oluliseks seda, et erakonna volikogu töötaks aktiivselt ja pidevalt. Tugev volikogu aitab tugevdada erakonda. Ja loomulikult on meil riigikogu valimiste eel ees tõsine tööperiood," märkis Kallo.

Volikogu aseesimeestena valiti jätkama riigikogu liikmed Tarmo Tamm ja Siret Kotka.

Savisaar hoiatas parteikaaslasi võimalike poliitiliste rünnakute eest

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tuletas laupäeval erakonna volikogu istungil peetud ettekandes volinikele meelde, et poliitilised vastased ei kõhkle hetkekski, et Keskerakonda valimiste eel rünnata.

“Enamik teist on piisavalt kaua poliitikas osalenud ja seega ei tule teile üllatusena, et nii, nagu ikka, hakatakse Keskerakonda valimiste saabudes üha tugevamalt meedia vahendusel ründama. Samasugust rünnakut võib ennustada ka kevadiste riigikogu valimiste eel. Õigupoolest on see juba alanud,” rääkis Savisaar.

“Meie poliitilised konkurendid ei kõhkle hetkekski, et vahendeid valimata saada kajastust praktiliselt kõigele, mis sülg suhu toob. Olgu see siis konkurendi laim, ajalehe juhtkiri või hoopiski karikatuur - ärge sellest end ära hirmutada laske. Mis võiks olla teie poliitilise konkurendi suurim unistus kui see, et võtaksite oma seitse asja ja lahkuksite poliitikast? Sellepärast neid rünnakuid ju korraldataksegi,” tuletas Savisaar volikogu liikmetele meelde.

Keskerakonna esimees rõhutas, et tugevad ollakse vaid siis, kui kokku hoitakse ning ei vaadata lihtsalt niisama pealt, kui erakonnakaaslased abi vajavad. “Aga täpselt samamoodi on vaja ühtselt võidelda selle eest, et meie ideed kõlaksid ja jõuaksid valijateni. Olge kursis sellega, mida erakonnakaaslased räägivad ja kirjutavad. Kasutage seda oma esinemistel, artiklites ja igal pool, kus võimalik," märkis Savisaar.

“See annab valijatele kinnituse, et me töötame ühtse meeskonnana ja julgeme seista ühiste ideede eest. Uskuge mind, see tuleb meile kasuks,” rõhutas Savisaar.

Ilmateenistuse prognoosi järgi läheb ilm uue nädala algusest senisest jahedamaks, samuti on oodata vihmasadu.

Esmaspäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ning enamasti Lääne-Eesti saartel sajab vihma. Puhub lõuna- ja kagutuul 3-10 m/s, hommikul pöördub tuul idakaarde. Sooja on 4-10, saartel kuni 13 kraadi. Päeval pilvisus tiheneb ja kohati sajab vihma. Tuul pöördub järk-järgult kirdesse ja põhja ning puhub 5-10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s, õhtupoolikul saartel ja rannikul tugevneb 10-15, puhanguti kuni 19 m/s. Sooja on 14-16 kraadi.

Teisipäeva öösel on pilves ilm ning sajab vihma. Puhub kirde- ja põhjatuul 5-12, saartel ja rannikul 12-15, puhanguti kuni 20 m/s. Sooja on 4-11 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Ennelõunal sajab vihma, pärastlõunal alates saartest saju võimalus väheneb. Puhub põhjatuul 5-12, saartel ja rannikul 12-15, puhanguti kuni 20 m/s, õhtu poole nõrgeneb. Sooja on 8-12 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub põhja- ja loodetuul 5-10, põhjarannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -1 kuni +5 kraadi, saartel on sooja kuni 9 kraadi, maapinnal võib aga kohati olla koguni 3 kraadi külma. Päeval pilvisus tiheneb ning saartel võib sadada vihma. Puhub loode- ja läänetuul 4-10 m/s. Sooja on 9-12 kraadi.

Politsei on saanud tänavu mullusega võrreldes viiendiku võrra rohkem teateid kodust plehku pannud noortest, kusjuures lapsed pagevad kodust üha kaugemale, kirjutab Postimees.  

Selle aasta esimese kaheksa kuuga teatati politsei- ja piirivalveametisse laste kadumisest rohkem kui 1400 korral. Seda on umbes viiendiku võrra rohkem kui terve eelmise aasta jooksul.

Harjumaa laste jaoks ongi praegu «seiklemishooaeg» – kadunud alaealiste arv kasvab septembri alguses ja lühikeste koolivaheaegade ajal. Tartumaa noored pagevad aga kevadel, kui stress kasvab üle pea ja koolis on käimas eksamid.

Tartu noorsoopolitseinik Veronika Kivilaid ütles, et kõige suuremad jooksikud on 13-14-aastased varapuberteedieas noorukid, kes võivad lausa poolteist nädalat peidus püsida. 9-10-aastased teevad rohkem demonstratiivseid ärajooksmisi – näiteks kui neil keelatakse arvuti kasutamine või piiratakse taskuraha. Nemad ilmuvad üldjuhul juba paari päeva pärast välja.

Politsei- ja piirivalveameti vanemkomissar Ly Kallas lausus aga, et Tallinna kandi lapsi tõmbab piiri taha seiklushimu. «Minnakse kuhugi, kuhu vanemad ei ole lubanud minna – sõbranna poole, pidu pidama või kellegagi kokku saama,» ütles Kallas Postimehele. «Viimastel aastatel aga ka välismaale. Näiteks Inglismaale ja Saksamaale, ka Soome ja Rootsi. Just hiljuti läksid 16-17-aastased Poola.»

Ka leiti äsja üks Eesti poiss Inglismaal kaubanduskeskusest, kus ta jõlkus üksipäini, kuni turvatöötaja talle ligi astus. Nii nagu tema, ostavad paljud noorukid vaid üheotsapileti, lootes, et saavad näiteks hääletades koju tagasi. Üldjuhul lähevad neile aga lõpuks ikka vanemad järele.

Ei minda üleöö, vaid võileib näpus – seda kinnitavad nii Kivilaid kui Kallas. Kõigepealt pannakse valmis seljakott. Sinna pistetakse vajalikud asjad, nagu kosmeetika ning vahetusriided. Tüdrukud värvivad sageli enne kodust lahkumist ära näiteks juuksed.

Kuigi statistiliselt võib tunduda, et jooksikuid on sel aastal eriti palju, paiskavad Kallase sõnul arvud segamini superjooksikud. Näiteks üks 15-aastane tüdruk on jooksnud kodust minema 68 korral. Rekordiomanik on aga 17-aastane kohtlajärvelane, kes pani eelmisel aastal plehku lausa sada korda. Selleks aastaks sai ta politsei rõõmuks täisealiseks.

Kõik ei lahku sihilikult. Palju on neid, kes jäävad lihtsalt kauemaks mängima, või asendus- ehk lastekodude lapsed, kes kaotavad väljas olles ajataju.

Kui kaduma jääb väikelaps, tuleks Kallase sõnul sellest esimesel võimalusel politseile teada anda. Vanemate laste puhul teatatakse Kallase sõnul aga kadumisest liiga kärmelt. Enne võiksid vanemad tema sõnul ise veidi otsingusse panustada: «Esimene reaktsioon on politsei ja meie peame siin imesid tegema.»

Kadumisjuhtumitest on Kallase sõnul üle poole sellised, kus alaealine leitakse paari tunni jooksul üles või ta tuleb ise hilja õhtul koju.

Tänavu kaheksa kuu jooksul on teatatud 2101 kadunud inimesest. Kaks kolmandikku neist olid alaealised. Seda on umbes 250 alaealise võrra rohkem kui terve eelmise aasta jooksul.  Esimest korda oli sel aastal pagenute seas rohkem tüdrukuid kui poisse – 52 protsenti.