Põllumehed: sanktsioonide mõjusid peaks ühiskond kandma solidaarselt

Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Põllumeeste Keskliidu esindajad viivad kolmapäeval piimapäeva raames pudeli värsket piima ka kõikidele riigikogu liikmetele, kellele antakse ühtlasi üle ka põllumeeste ja toidutootjate meeldetuletus, et riigieelarvet koostades ei tohiks unustada ka Eesti põllumajandussektori vajadusi ja probleeme.

Pöördumises rõhutatakse, et julgeoleku kaalutlustel rakendatud sanktsioonide mõjusid peaks ühiskond kandma solidaarselt ja need ei tohiks jääda vaid põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete õlgadele, teatasid organisatsioonid.

Euroopa Liit on põllumajanduspoliitikat reformides Eestile koos teiste uute EL-i liikmesriikidega ette näinud võimaluse riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et kompenseerida meie põllumeeste väiksemaid EL-i otsetoetuse tasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega ja ära hoida toetuse ootamatu ja märkimisväärne vähenemine. Tuleval aastal on Eesti põllumajandustootjaid võimalik riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses. Läti ja Leedu on otsustanud oma tootjaid toetada.

Põllumeeste Keskliidu ja Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul ei tohi riik vaatamata pingelisele eelarvele Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime arvelt enam kokku hoida. Aasta alguses on valitsus juba otsustanud vähendada uue perioodi maaelu arengukava kaasfinantseerimist 70 miljoni euro võrra. Käesoleva aasta eelarves pole vahendeid üleminekutoetusteks, mis tähendab Eesti põllumajandustootjate jaoks ettevõtte tasandil kuni umbes 40-protsendilist otsetoetuste vähenemist.

Riik peab leidma võimaluse tuleva aasta riigieelarvest põllumajanduse üleminekutoetuste täies ulatuses maksmiseks, et leevendada Venemaa impordikeelu negatiivseid mõjusid, aidata kompenseerida Eesti piimatootjaid ähvardavat ligikaudu 10 miljoni euro suurust piimakvooditrahvi ning aidata hoida meie põllumajandustootjate konkurentsivõimet.

Üleminekutoetus aitaks ettevõtetel üle saada ajutistest raskustest, tagada põllumajandussektori stabiilne areng ning konkurentsivõime EL-i ühisturul. Järgmisel aastal piimakvoodid Euroopa Liidus kaovad, mille tulemusel on paljudes liikmesriikides oodata piima tootmise suurenemist ja täiendavat survet piimaturule. Eesti jaoks on pikemas vaates strateegiliselt oluline piimatootmisse investeerida ja kvootide kadumise järgseks ajaks valmis olla. Ootamatul kriisil ei tohiks lasta tekitada pikaajalist kahju, piimatootmise taseme hilisem taastamine on väga keeruline, ressurssi nõudev ja pikaajaline protsess.

Kuigi lõplikke järeldusi Venemaa impordipiirangu mõjude kohta veel teha ei saa, siis on näiteks piima kokkuostuhinnad sanktsioonide kehtestamise järgselt langenud 20-35 protsenti, Eesti põllumajandustootjatele tähendab see ainuüksi piima eest tulude vähenemist ligikaudu 4 miljonit eurot kuus ja piima kokkuostuhind ei kata piima tootmiseks tehtavaid kulutusi.

Silmas tuleb pidada sedagi, et põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad on olnud juba enne sanktsioonide kehtestamist surve all, seisab teates. Teravilja hinnad on langenud teist aastat järjest, toorpiima kokkuostuhinnad on langenud alates käesoleva aasta kevadest. Sealihatootjatele tekitab Aafrika seakatku leviku oht lisakulusid, kauplemispiiranguid ja täiendavaid riske.