Prokurör nõudis teisipäeval Võru kohtumajas tingimisi vangistust turvamehele, kes süüdistuse järgi kamandas talvisel ajal ööklubist õue napis riietuses neiu, kes hiljem surnuna leiti.

Lõuna ringkonnaprokurör Terje Aleksašin palus 36-aastane Marko talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada ja karistada teda üheaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Kuna Marko on varem karistamata ja tegu ei olnud tahtlik, leidis prokurör, et süüdistatav ei vaja kriminaalhooldaja järelevalvet ning tingimisi karistust võib kohaldada kontrollnõueteta.

Marko kaitsja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar palus kohtul oma kaitsealune talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna Pritsi käitumises puudub kuriteokoosseis. Samuti palus kaitsja jätta läbi vaatamata tsiviilhagi.

Tartu maakohus teeb otsuse teatavaks 22. oktoobril kell 10.

Süüdistuse järgi täitis Marko 2012. aastal ööl vastu 15. detsembrit Võrus Koidula tänaval asuvas ööklubis turvatöötajana ametiülesandeid. Ööklubis viibis tugevas alkoholijoobes 18-aastane neiu, kellele Marko andis süüdistuse kohaselt korralduse ööklubist lahkuda ning saatis ta uksest välja vaatamata sellele, et neiu oli napis riietuses, ilma üleriiete ja isiklike asjadeta. Samal ajal oli väljas sellel ööl kuni kaheksa kraadi külma.

Hiljem leidis politsei noore naise surnukeha klubist 460 meetri kauguselt tühermaalt. Uurimisandmeil suri neiu alajahtumise tagajärjel.

Lõuna prokuratuur esitas Markole süüdistuse surma põhjustamises ettevaatamatusest, milles ta end aga septembri keskel alanud protsessil süüdi ei tunnistanud.

Peretoetustele ette nähtud summa sotsiaalministeeriumi eelarves kasvab tuleval aastal enam kui veerandi võrra ehk 26,5 protsenti.

Peretoetuste tarbeks on tuleva aasta eelarves ette nähtud 344 798 420 eurot, mida on 72 247 607 euro võrra enam kui tänavu, mil peretoetusteks oli ette nähtud 272 550 813 eurot.

1. jaanuarist ei sõltu lapsetoetus ja eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse suurus enam lapsetoetuse määrast. Toetused kehtestatakse konkreetse suurusena.

Tuleva aasta algusest tõstetakse lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 19,18 eurolt 45 euroni ning pere kolmanda ja iga järgneva lapse kohta 76,72 eurolt 100 euroni.

Tuleval aastal tõstetakse ka eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust, mis tõuseb 191,80 eurolt 240 eurole kuus.

Peretoetuste kulu kasv on tingitud lapsetoetuse ja eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse tõusust.

Maksimaalse vanemahüvitise arvutamise aluseks olev kalendrikuu tulu on tuleval aastal 849,65 eurot. Tänavu on see summa 792,75 eurot. Sellest tulenevalt on maksimaalse hüvitise suurus tuleval aastal 2548,95 eurot kuus ja võrreldes käesoleva aastaga suureneb maksimaalne hüvitis 170,70 euro võrra.

Inimesed, kellel eelmisel kalendriaastal tulu puudus, saavad vanemahüvitist 355 eurot kuus ja inimestele, kelle töötasu alusel arvutatud hüvitise suurus jääb alla valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, määratakse hüvitis töötasu alammäära suuruses, mis tuleval aastal on 390 eurot.

Tuleva aasta prognoosi koostamisel on arvestatud 15 992 vanemahüvitise saajaga ja keskmise hüvitisega 865 eurot. Sel aastal on vanemahüvitise saajaid 17 290 ja vanemahüvitise keskmine suurus 820 eurot. Eelarve kahaneb saajate arvu vähenemise tõttu.

Septembris alustasid Norra programmi "Rahvatervis" toel tegevust vaimse tervise nõustamismeeskonnad Võrus, Põlvas, Valgas, Narvas ja Kohtla-Järvel, kes annavad lastele ja noortele psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi.

Terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul mõjutavad mitmed tegurid laste vaimset tervist ning iga aastaga on kasvanud vajadus lastepsühhiaatrilise abi järele, teatas BNS-ile sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.

"Kui seni said lapsed, noorukid ja nende pered vaimse tervise alast nõustamist peamiselt Tallinnas ja Tartus, siis praeguseks loodud viis piirkondlikku nõustamismeeskonda muudavad lastepsühhiaatrilise abi paremini kättesaadavaks ka teistes linnades. See on oluline samm, et laste ja noorukite psüühikahäireid varakult avastada ja nendega õigeaegselt ning tulemuslikumalt tegeleda," ütles Normet.

Kõikides meeskondades töötavad vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Need spetsialistid nõustavad lapsi ja noori ning nende peresid. Koostöös selgitatakse välja, mis tasandil ja millise valdkonna spetsialistide abi lapsed ja noored vajavad ning kas tekkinud häired nõuavad ka meditsiinilist sekkumist ja edasist pidevat jälgimist.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik koordineerib Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglate juurde loodud nõustamismeeskondi ning koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga nõustamist ka Narva haiglas ja Ida-Viru keskhaiglas Kohtla-Järvel.

Ministeerium viib ellu Norra toetuste programmi "Rahvatervis" koostöös Norra Rahvatervise Instituudiga. Programmi tegevused on peamiselt seotud vaimse tervise teenuste arendamise, kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamisega. Selle raames luuakse neli regionaalset laste vaimse tervise keskust, Tallinnas, Lõuna-Eestis, Lääne-Eestis ja Ida-Virumaal.

Põllumajandusministeerium prognoosib Eesti tänavuseks teraviljasaagiks rekordilised 1,2 miljonit tonni, mida on 22 protsenti enam kui mullu.

Keskmine teraviljasaak on tänavu 3,7 tonni hektari kohta, mis on samuti Eesti kõigi aegade parim tulemus, teatas ministeerium.

Prognoosi kohaselt koristati 2014. aastal Eestis 449 811 tonni otra, 339 805 tonni talinisu, 255 897 tonni suvinisu, 66 997 tonni kaera ning 48 012 tonni rukist. Eelmise aastaga võrreldes suurenes prognoosi kohaselt talinisu saak 147 protsenti, rukkisaak 119 protsenti ning odra saak 2 protsenti. Kaera- ja suvinisu saagid vähenesid prognoosi kohaselt eelmise aastaga võrreldes vastavalt 21 ning 5 protsenti.

Kartulile selle aasta ilmastik võrreldes teraviljaga nii soodne polnud, mistõttu vähenes kartulisaak eelmise aastaga võrreldes 26 protsenti.

Saagiprognoos koostati põllumajandusministeeriumis statistikaameti andmete põhjal.