Võlanõustajate sõnul ei tea krediidiandjad laenu väljastades kliendi muid kohustusi teiste krediidiandjate ees ega kontrolli alati laenusaaja tegelikku maksevõimet, teatas tarbijakaitseamet BNS-ile. Nende sõnul on sageli probleemiks ka see, et laenutaotlejal endal puudub vastutustunne anda õigeid andmeid.

Ka tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste nentis, et praegune kiirlaenuturu seis ei ole kiita. „Tarbijakaitseameti ja andmekaitseinspektsiooni kevadised ühiskontrollid näitasid, et laenuvõtjate krediidivõimelisuse hindamine jätab tugevasti soovida,“ lausus ta.

„Üha sagedamini on laenuvõtjate makseraskustesse sattumine ja nendega kaasnevad probleemid saanud alguse just isikusamasuse tuvastamise väärkasutusest ja ebapiisavast maksevõime hindamisest,“ rääkis Sooniste, kelle sõnul kinnitab seda ka võlanõustajate hinnang olukorrale.

Tarbijakaitseameti, võlanõustajate, kiirlaenuandjate ja Omniva esindajad arutasid neljapäeval tarbijakaitseametis toimunud ümarlaual kiirlaenudega seonduvaid probleeme ning seda, mida saaks üheskoos kiirlaenuturu korrastamiseks ette võtta.

Lisaks tutvustati ümarlaual tarbijakaitseameti koostatud juhendit tarbijakrediidi pakkujatele ja -vahendajatele ning arutleti selle üle, milline võiks olla kiirlaenuandjate hea tava ja kas seda on üldse vaja. Ümarlaual osalenud leppisid kokku, et kõlanud ideede ja võimalike lahenduste arutamiseks kohtutakse selle aasta lõpus uuesti.

Ümarlaua idee sündis suve hakul tarbijakaitseameti korraldatud kiirlaenuteemalise konverentsi järelkajana kõlanud turuosaliste ettepanekutest.

Riigikogu võttis kooseluseaduse neljapäevasel istungil toimunud kolmandal lugemisel napi häälteenamusega vastu.

Reformierakonna fraktsiooni esindajana sõna võtnud Kristen Michali sõnul on kooseluseadus on vajalik, et lahendada reaalse elu igapäevaseid probleeme, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile. „See on hea seaduse esimene mõõt,“ ütles ta. „Kooseluseadus annab võimaluse oma kooselu registreerida. See ei asenda ega muuda abielu. Seadus võimaldab lahendada igapäevaelu küsimused, mis valdavalt on erisooliste paaride küsimused. Vahel ka samasooliste paaride küsimused.“

Michal lausus, et Reformierakonna fraktsioonis on palju nii neid, kes arvavad, et seadus on valmis, kui ka neid, kes seda ei arva. „Ja peale seda hääletust lähme üksteise eri arvamustest ja kogemusest lugu pidades edasi,“ lisas ta. „Soovin sama ka kõigile neile, kes olid poolt ja kes olid vastu. See ei ole millegi lõpp, vaid pisut vabam maailm.“

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana rääkinud Eiki Nestor ütles, et kooseluseaduse juures on tekitanud väga palju arutelu selle eelnõu sisu, kuna ta on sooneutraalne. „Ma kiidan seda töörühma, kes eelnõu ette valmistas, just selle eest, et ta sooneutraalne on. Kkui me ütleme selgelt, et meil on seadustatud abielu ja meil on nüüd võimalus ka kooselu registreerida, kuid see teha ainult samasoolistele paaridele, siis peaks ju põhjendama, miks erisoolised paarid ei oma õigust oma kooselu registreerida. Mina seda põhjendada ei oska, seda ei olegi võimalik põhjendada ehk tuleb lähtuda nendest samadest võrdsetest võimalustest, mis inimestel on,“ lisas ta.

Isamaa ja Res Publica (IRL) fraktsiooni poolt sõna võtnud Kaia Iva kutsus saadikuid üles seaduseelnõud mitte toetama. „Just laste huvide vähene kaitstus on selle eelnõu tõeline nõrk koht. Samuti puudub seaduse nn põhipaketis näiteks ka kooselukaaslase ülalpidamiskohustus pärast kooselu lõppu. Puudub kohustus ülal pidada ka ühist last ootavat või imikut kasvatavat ekselukaaslast,“ lisas ta.

Iva sõnul on eelnõu menetluse käigus üritatud inimesi eksitada ja see menetlus on näide halvast seadusloomest. „Rõhutati, et seadust on vaja eelkõige praegu nn vabaabielus olevatele paaridele, et see seadus annab neile kaitse ja see kaitseb faktilise kooselu lõppemisel nõrgemat poolt. Olgu meelde tuletatud, et tegeliku kaitse nõrgemale poolele faktilise kooselu lõppemisel oleksid andnud IRL-i suve hakul esitatud perekonnaseaduse muudatused. Kahjuks viskas valitsuskoalitsioon need pikema jututa kõrvale,“ lausus ta.

„Kooseluseaduse puhul on aga tõde see, et see seadus ei anna automaatset kaitset, vaid see loob täiendava lepinguvormi, mille notariaalsel sõlmimisel tekib mõningane kaitse ehk et ka selle lepingu sõlmimiseks on vaja notari juures oma selge "jah" sõna öelda ning tegelik põhjus kooseluseaduse eelnõu esitamisel oli siiski samasoolistele paaridele kooselu jaoks spetsiaalse lepingulise institutsiooni loomine,“ ütles Iva. „Oleks olnud aus nii kohe ka öelda ja arutelu oleks selles osas olnud palju asjalikum, ausam, lugupidavam.“

Keskfraktsiooni nimel rääkinud Kadri Simson lausus, et keskfraktsiooni liikmed hääletavad  nii, nagu igaühe enda sisetunne ütleb. „Nii nagu teie olen ka mina viimastel nädalatel, päevadel lugenud palju liigutavaid pöördumisi nii selle seaduse poolt kui ka vastu. Ma arvan, et mõlemat seisukohta võib aktsepteerida ja peab aktsepteerima,“ rääkis ta.

Eelnõu poolt hääletas kohalolnud 88 riigikogu liikmest 40 ja vastu 38 riigikogu saadikut, 10 saadikut ei hääletanud.

Reformierakonna fraktsioonis hääletasid kooseluseaduse vastuvõtmise poolt Meelis Mälberg, Paul-Eerik Rummo, Valdo Randpere, Rait Maruste, Lauri Luik, Laine Randjärv, Rein Aidma, Mati Raidma, Remo Holsmer, Kalle Palling, Tõnis Kõiv, Jüri Jaanson, Imre Sooäär, Andre Sepp, Arto Aas, Kalle Jents, Kristen Michal, Tiina Lokk-Tramberg ja Kalev Kallemets. Vastu hääletasid Väino Linde, Igor Gräzin, Tõnu Juul, Peep Aru ja Aivar Sõerd. Hääletamata jätsid Jaanus Tamkivi, Terje Trei, Aare Heinvee ja Aivar Rosenberg.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioonis hääletasid kooseluseaduse poolt Marianne Mikko, Mart Mer, Neeme Suur, Kalev Kotkas, Heljo Pikhof, Karel Rüütli, Indrek Saar, Eiki Nestor, Jaak Allik, Rannar Vassiljev, Jüri Morozov, Barbi Pilvre, Etti Kagarov, Tatjana Jaanson ja Maimu Berg. Hääletamata jätsid Jaan Õunapuu, Kalvi Kõva, Tiit Tammsaar. Kooseluseaduse vastuvõtmise vastu ei hääletanud ükski SDE fraktsiooni liige.

Keskerakonna fraktsioonis hääletasid kooseluseaduse vastuvõtmise poolt Lauri Laasi, Priit Toobal, Kadri Simson ja Olga Sõtnik. Vastu olid Eldar Efendijev, Mihhail Stalnuhhin, Peeter Võsa, Kalev Kallo, Tarmo Tamm, Viktor Vassiljev, Vladimir Velman, Valeri Korb, Urbo Vaarmann ja Mihhail Korb. Hääletamata jätsid Jüri Ratas ja Marika Tuus-Laul.

IRL-i fraktsioonis ei hääletanud kooseluseaduse poolt mitte keegi. Vastu olid Andrus Saare, Peeter Laurson, Marko Pomerants, Urmas Reinsalu, Annely Akkermann, Aivar Kokk, Liisa-Ly Pakosta, Priit Sibul, Toomas Tõniste, Sven Sester, Margus Tsahkna, Kaia Iva, Tõnis Palts, Helir-Valdor Seeder, Siim Kiisler, Ken-Marti Vaher, Juhan Parts ja Jaak Aaviksoo. Ainsana jättis hääletamata Marko Mihkelson.

Fraktsiooni mittekuuluvatest saadikutest hääletasid kooseluseaduse poolt Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra, vastu olid Andres Herkel, Kalle Laanet, Aivar Riisalu ja Deniss Boroditš ning hääletamata keegi ei jätnud.

Kooselusadus annab mitteabielulises kooselus elavatele inimestele võimaluse oma kooselu registreerida ning reguleerida omavahelisi õigussuhteid, samuti õigussuhteid kolmandate isikutega, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile.

Seaduse reguleerimisalasse kuuluvad kooselulepingu sõlmimise kord, registreeritud elukaaslaste õigused ja kohustused ning kooselulepingu lõppemise alused. Kooselulepingu tõestab notar. Leping ja koos sellega valitud varasuhe kantakse registrisse. Seaduseelnõu võimaldab oma kooselu registreerida ka samasoolistel paaridel.

Kooseluseaduse jõustumise tähtajaks koos rakendusaktidega on määratud 1. jaanuar 2016.

Pangaliitu kuuluvad pangad uuendasid pangalingi teenust, et muuta makse- ja autentimislahendused turvalisemaks ja lihtsamaks.

Pangad hakkavad uut pangalingiteenust pakkuma oktoobris, kaupmeestel on selle kasutuselevõtuks aega kuni 2015. aasta lõpuni, mil vana lahenduse tugi lõpetatakse, teatas pangaliit.

Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi sõnul muutub teenus senisest turvalisemaks, kuna ulatuslikumalt rakendatakse digiallkirja ja tuvastatakse, kas klient kasutab teenust ID-kaardi, Mobiil-ID, PIN-kalkulaatori või koodikaardiga. Uue teenuse puhul tuleb kaupmeestel kasutada ka IBAN formaadis kontonumbrit.

Üleminekuperioodil, mis kestab kuni 2015. aasta lõpuni, toetavad pangad nii vanas kui uues formaadis pangalingi kasutamist. Pangalingi teenust kasutab maksete vastuvõtmiseks või kasutajate tuvastamiseks 3000 Eesti ettevõtet.

Piirivalvurid pidasid Võrumaal kinni kaks ebaseaduslikult Eestis viibivat Alžeeria kodanikku.

Teisipäeval pidasid piirivalvurid Võrumaal Vastseliina vallas kella 8 paiku kinni kaks ebaseaduslikult Eestis viibivad Alžeeria kodanikku, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveamet.

Alžererlased toimetati asjaolude selgitamiseks Võru politseijaoskonda.