Krediidihaldusettevõte Lindorff Eesti valminud uuringu põhjal on kõige tüüpilisem võlalõksus olev isik Eestimaal 41-aastane, kellel on kaks võlga kokku 1200 euro eest.

Kõige tüüpilisem makseraskustes isik on 41-aastane, kellel on võlas kuni kaks arvet. Keskmine võlgnevus on koos tasumise kohustuse rikkumisega seotud kuludega nagu näiteks viivis, krediidiintress, leppetrahvid, 640 eurot, mis teeb võlgnevusi ühe isiku kohta üle 1200 eurot. Võla keskmine summa võib erineda maakonniti pea kaks korda. Kui Harjumaal on võla keskmine summa 800 eurot, siis Võrumaal pea poole väiksem ehk 460 eurot, teatas ettevõte.

Lõviosa võlgnikest elab Harjumaal. Kolmandik kõikidest Eestimaal elavatest võlgnikest elab Harjumaal, 14 protsenti võlgnikest elab Ida-Virumaal ja 10 protsenti Tartus.

Mehi on võlgnike seas rohkem kui naisi. 60 protsenti võlgnikest on mehed ja 40 protsenti võlgnikest on naised. Mehi on võlgnike seas enam, aga mehed on naistest 3 aastat nooremad. Naised armastavad tellida tooteid kataloogist, mehed jäävad võlgu teleteenuste ja kommunaalteenuste eest.

Noortel suuremad võlad. Jätkuv võlgnike noorenemise trend näitab, et Eesti noored vajavad oskusi rahaasjadega ümberkäimiseks. Üks kümnendik võlgnikest on alla 25-aastased. Erandiks on Hiiumaa, kus noorte inimeste osakaal moodustab vaid 5 protsenti võlgnikest.

Lindorff Eesti uuringute juht Inga Piiroja lisab, et peamised võlalõksu jäämise põhjuseid on töökaotus, palga vähendamine ja haigestumine. Paljud võlad tekivad ka isikute hooletusest, sealhulgas ka aadressi, telefoninumbri uuendamine. Umbes 7 protsendil Eestimaa võlgnikest on elukoht teadmata.

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga, tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot.

Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul saavad uue tehnoloogilise lahenduse enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks.

Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 megavatt-tundi aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem süsinikdioksiidi, teatas keskkonnaministeerium.

Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Keskkonnaministeerium investeerib järgmisel aastal paljudesse projektidesse, mis inimeste elukvaliteeti keskkonnasäästliku tehnoloogia abil parandavad, lisaks tänavavalgustuse projektidele on käsil ka Tallinna trammiliikluse kaasajastamine. Tervikuna on riik Tallinna trammiliikluse kaasaegseks muutmisse investeerinud kokku ligi 60 miljonit eurot. See on osa eesmärgist tuua kõik Tallinna trammiliinid eelmisest sajandist kaasaega ning pikendada trammiliin kuni lennujaamani.

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling kohtus Potsdamis Brandenburgi liidumaa majandus- ja Euroopa Liidu asjade ministri Christian Ralf Christoffersiga.

Kohtumisel tõdesid ministrid, et ühiseid huvisid on Eestil ja Saksamaal mitmeid – mõlema soov on tuua oma regiooni kõrget lisandväärtust loovaid töökohti ja leida selleks vajalikke investeeringuid, teatas ministeerium.

"Sakslaste huvi on pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga märgatavalt kasvanud, samas moodustavad Saksamaalt siia tulnud otseinvesteeringud praegu vaid 2 protsenti investeeringute kogumahust – siin on kasvuruumi," ütles Sulling.

Välisinvesteeringute puhul näeb Anne Sulling Eesti potentsiaali eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. "Väga teretulnud on investeeringud Eesti maapiirkondadesse. Suurepäraseks näiteks on siin sakslaste Danpower. Ettevõte investeeris Võru Soojusesse ja tõi Võrru oma saksakeelse kõnekeskuse, mida on plaanis ka laiendada," märkis Sulling ning avaldas lootust, et Potsdamis kohtuvad Eesti ja Saksa ettevõtted leiavad kokkupuutekohti ja uusi ärivõimalusi.

Sullingu sõnul on Eestil Saksamaalt palju õppida haridussüsteemi ja ettevõtluse ühendamise osas. "Saksamaal algab ettevõtete ja koolide koostöö väga varases staadiumis, ettevõtted finantseerivad praktikantide programme ning leiavad sealtkaudu endale vajalikku tööjõudu. See on väga õige lähenemine," kommenteeris Sulling, kes loodab sarnast koostööd rohkem näha ka Eesti ettevõtete ja haridusasutuste vahel.

Sulling osales ka Potsdamis toimunud Eesti-Saksa äriseminaril ja kohtus Potsdami Kaubanduskoja juhtidega. Eesti ettevõtete delegatsioon on Saksamaal neljapäevani.

2014. aasta esimese kuue kuuga on Saksamaa tõusnud Eesti 4. kaubavahetuspartneriks, eksport Saksamaale kasvas 4,4 protsenti ning import 11,5 protsenti. Peamiselt ekspordib Eesti Saksamaale puidutooteid ja masinaid–seadmeid, Saksamaalt impordime põhiliselt masinaid ja seadmeid, samuti transpordivahendeid. Saksamaa on ka üks Eesti olulisemaid turismipartnereid – ligi pool Saksa turistidest külastab Balti ringreisi raames Eestit.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmeks saab esmaspäeva õhtul surnud Tarmo Leinatamme asemel Lääne maavanem Innar Mäesalu.

Mäesalu kinnitas teisipäeval BNS-ile, et läheb Leinatamme asendusliikmena riigikokku.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige, dirigent, meelelahutaja ja legendaarse koomikutetrio "Kreisiraadio" üks liige ja poliitik Tarmo Leinatamm suri esmaspäeva õhtul.