Kuna ööl vastu 26. oktoobrit tuleb kella tunni võrra tagasi keerata, võib sel ööl tööl olevatele inimestele lisanduda üks töötund.

Tööinspektsiooni pressiesindaja teatas BNS-ile, et talveajale üleminek ei mõjuta töötajaid, kes töötavad esmaspäevast reedeni, samuti ei muutu selle kuu üldine tööaeg.

"Kellakeeramine mõjutab neid, kes on ööl vastu pühapäeva tööl. See tähendab, et öövahetuses töötajatel tekiks justkui lisatund tavapärasele töövahetusele juurde," sõnas ta.

Tööandja peaks tööajakava koostamisel lisatunniga arvestama ning töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja, antud juhul tund aega kauem, märkis pressiesindaja.

Summeeritud tööajaarvestusega töötajatel hüvitatakse võimalikud ületunnid, kaasa arvatud kellakeeramisest tulenev lisatund, arvestusperioodi lõpus.

Pressiesindaja toonitas, et tunni võrra pikemas töövahetuses peavad pooled kokkuleppele jõudma ning töövahetuse pikkus ei tohi ületada 13 tundi.

Peaminister Taavi Rõivas kavatseb sotsiaaldemokraatidega ning rahandusministriga kohtuda nädalavahetusel või järgmisel nädalal, tema hinnangul ei ole Facebooki postituse põhjalt tekkinud solvumise pärast põhjust valitsusel laiali minna.

Peaminister ütles laupäeva varahommikul ajakirjanikele, et kohtub rahandusminister Jürgen Ligiga esimesel võimalusel. "Küllap lähiajal selle võimaluse leiame. Jürgen ei ole kindlasti ainuke, kellega ma peaksin kohtuma, ma kindlasti kavatsen kohtuda ka sotsiaaldemokraatidega, sest mitte ainult ei olnud see Facebooki postitus sobimatu. Sobimatu oli ka see, kuidas poliitilised oponendid on üritanud seda oma poliitilistes huvides ära kasutada selliselt, et seda konflikti suuremaks puhuda, näidata rahvusepõhise konfliktina, teha tegelikult karuteene kindlasti ka Eesti ühiskonna sidususele. Minu meelest see teema on käest ära läinud ja siin on päris mitmeid, kellega tuleks väga tõsiselt rääkida praegu," rääkis Rõivas.

Rõivase sõnul on tema ülesanne peaministrina valitsust koos hoida. "Ma ei näe praegu küll siin sedavõrd tõsist kriisi, et selle Facebooki postituse ja selle põhjalt tekkinud solvumise pärast peaks valitsus kuidagi laiali minema või oma koostöö lõpetama," märkis ta.

"Esimese asjana lähen kindlasti oma pere juurde ja nädalavahetusel või järgmisel nädalal on kindlasti aega rääkida. Kindlasti ma soovin oma valitsuse liikmetega silmast silma rääkida ja ma loodan, et on võimalik rääkides ka seisukohtasid pisut üksteisele lähemale tuua," rääkis äsja Brüsselist saabunud Rõivas.

Neljapäeval nimetas Ligi sotsiaalmeedia vahendusel Jevgeni Ossinovskit "sisserändaja pojaks roosast erakonnast".

Kommenteerides kolmapäeva õhtust saadet Foorum, kirjutas Ligi: "Ossinovski "tasakaalukus" pole muud kui juurtetus ja teadmatus. Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd tuli tema. Ajades totaalselt segi seaduspära ja riigi süü. Seekord näiteks emigratsiooni ja ajaloolise pärandi seoses."

Hiljem palus Ligi Ossinovski ees vabandust. "Ma vabandan Jevgeni Ossinovski ees Facebookis antud kommentaari pärast. Tema päritolule ei ole ega saagi mul olla ühtki etteheidet, vastupidi, imetlen tema Eesti-meelsust ja keeleoskust," teatas Ligi.

Haigekassa arvutused näitavad, et riikliku lepitaja väljapakutud ja tervishoiutöötajate poolt heakskiidetud palgapakkumine tähendab vajadust leida täiendavad 18 miljonit eurot.

"Ütlesin kolm nädalat tagasi, et 2015. aasta haigekassa eelarves planeeritud 6,2-protsendiline tervishoiutöötajate palgatõus peegeldab meie maksimaalseid võimalusi. Analüüsime, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik leida lahendus, mis arvestaks sellega, et riiklik lepitaja ja tervishoiutöötajad on juba palga osas kokkuleppele jõudnud," ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ministeeriumi pressiteates.

"Kui me makse ei tõsta, tuleb see raha leida. Meedikute palgatõus, aga ei saa tulla patsientide, ravikvaliteedi ja järjekordade arvelt. Järelikult peab see tulema raviraha ja haiglate juhtimise suurema efektiivsuse arvelt. Kui tahame leida täiendavat lisaraha tervishoiutöötajate palgatõusuks, siis peavad meie ambitsioonid haiglate võrgustumise tempoga olema senisest kõrgemad. Eestis tuleb inimesi ravida seal, kus tervishoiukorraldus on patsiendile kõige parem," lisas Kruuse.

Riiklik lepitaja pakkus, et kollektiivlepingus kokkuleppele jõudmiseks, peaks tulevast aastast kinnitatama arsti miinimumpalgaks 9 eurot tunnis, õel 5 eurot tunnis ja hooldajal 3 eurot tunnis. Arstid nõudsid algselt tulevaks aastaks miinimumpalgaks 9,50 eurot tunnis, ent haiglad pakkusid 8,50 eurot tunnis. 2016. aastast peaks lepitaja hinnangul palk olema arstil 10 eurot tunnis, õel 5,50 eurot tunnis ja hooldajal 3,30 eurot tunnis. Lepitaja pakkumisega nõustusid ka arstid.

Eesti Haiglate Liit palus riiklikult lepitajalt lisaaega, et palgakompromissi osas seisukoha kujundamiseks konsulteerida nii haigekassa kui ka sotsiaalministeeriumiga.

Peaaegu kõikides euroalade riikides leiavad vähemalt pooled vastajatest, et euro on nende riigile hea, enim toetavad eurot Iirimaa elanikud 76 protsendiga ning Eesti ja Luksemburgi elanikud 73 protsendiga.

Eestis on inimeste hulk, kes arvavad, et euro on nende riigile hea, kasvanud aastaga 15 protsendipunkti võrra, selgub Euroopa Komisjoni oktoobri eurobaromeetri raportist. Eesti elanikest 12 protsenti leiab, et euro on riigile halb, 10 protsenti ei osanud spontaanselt otsustada ning 5 protsenti ei oma arvamust.

Inimeste osamäär, kes leiavad, et euro on kasulik Euroopa Liidule, on kõige kõrgem Eestis, kus nii arvab 80 protsenti vastanutest, järgneb Malta 79 protsendiga ja Luksemburg 78 protsendiga. Eestis on kasv olnud 14 protsendipunkti.

Samas leiab, et euromünte on lihtne kasutada ja eristada, enim vastanuid 93 protsenti Portugalis ja Soomes ning 92 protsenti Hispaanias, samas kui seni kõige viimasena euro kasutusele võtnud Eesti ja Läti vastavad protsendid on 67 ja 68. Arvamusel, et euromünte on raske kasutada ja eristada, on 29 protsenti lätlastest ja 28 protsenti eestlastest.

Euroala riikide elanikest 94 protsenti leiab, et euro paberrahatähti on lihtne eristada ja kasutada, Eestis on sellisel arvamusel 90 protsenti vastanutest.